Üle saja aasta tegutsenud pagaritöökoda J. W. Virtanen on esitanud Lääne-Uusimaa esimese astme kohtule pankrotiavalduse. Menetlus algatati kolmapäeval.

„Kui raha on otsas, siis see ongi otsas,” nendib pagaritöökoja omanik ja tegevjuht Juha Räsänen.

Ta on kolmanda põlvkonna pagar. Ettevõte läks tema omandusse 2004. aastal, vahendab Iltalehti.

Räsäneni sõnul sattus Lohjas tegutsev pagaritöökoda J. W. Virtanen – sarnaselt paljude teiste pagaritöökodadega – COVID-19 pandeemia tõttu raskustesse, millest turg polegi enam endisele tasemele taastunud.

„Soomes on viimase kahe aasta jooksul pankrotti läinud ligi sada pagaritöökoda – nii suuri kui ka väikeseid,” sõnab ta.

Pandeemia ajal vähenes müük paljudele J. W. Virtaneni suurtele jaemüügi partneritele ning see ei taastunud ka pärast pandeemia lõppu. Ettevõte kaotas kolm suurt klienti, kuid uued ja väiksemad kliendid ei suutnud tekkinud tühimikku täita.

„Ettevõte on ju 106 aastat vana, seega on sellest tõesti kahju,” nendib Räsänen.

Räsänen ütleb, et ta ei muretse enda olukorra pärast, kuna ta on jõudmas pensioniikka. Selle asemel tunneb ta muret oma töötajate pärast, kes on kõik ettevõttes pikka aega töötanud. Pankrot tähendab, et kaob 16 töökohta.

„Lohja piirkonnas võib selles valdkonnas tööd leida olla üsna keeruline,” nendib Räsänen kurvalt.

Räsänen ei näe võimalust, et tema pagariäri saaks jätkuda; see nõuaks suuri investeeringuid ja märkimisväärset kapitali. „See eeldaks hiiglaslikke investeeringuid.”

Räsäneni sõnul on üks pagariärisid tabanud raskuste põhjuseid toidukaupade jaemüügisektori koondumine suurte kettide kätte. Suured toidukaupluste ketid sõlmivad üleriigilisi kokkuleppeid, mis asetab väiksemad kohalikud tegijad ebasoodsasse olukorda. Samuti on turuosa haaranud kaupluste enda pagariosakonnad, kus tooteid küpsetatakse kohapeal.

„See on veel üks oluline tegur. Neil on sõlmitud kokkulepped, mis muudavad väiketootjal neile kaupade tarnimise väga keeruliseks,” ütleb Räsänen.