Soome Yle hangitud Traficomi andmetel on vanade autode romulasse andmine alanud aeglaselt. Alates aasta algusest on vana auto romulasse andmine andnud omanikule õiguse 2000–2500-eurosele toetusele, mida saab kasutada uue elektri- või vähese heitega sõiduki ostmiseks.
Seni on toetuse saanud veidi üle 1200 taotleja ning väljamaksete kogusumma ulatub ligi kolme miljoni euroni. Suurem osa 20 miljoni suurusest fondist on endiselt kasutamata.
Romusõiduki loovutamise toetust pakutakse nüüd juba neljandat korda; esimene kampaania toimus 2015. aastal. Valitsuse eesmärk on selle meetmega vähendada transpordist tulenevaid kliimaheitmeid.
Seekord on huvi olnud väga tagasihoidlik.
Autode maaletoojaid ja tööstust esindava organisatsiooni tegevjuht Tero Kallio peab aeglase käivitumise põhjuseks liiga rangeid nõudeid toetuse saamiseks. Ta toob välja nõude, mille kohaselt peab taotleja olema romuks antava auto omanik või valdaja olnud katkematult 12 kuu vältel vahetult enne sõiduki loovutamist.
Lisaks peab auto olema selle aasta jooksul olnud vähemalt 10 kuud katkematult liiklusesse registreeritud.
See on tähendanud, et paljud seisma jäänud autod on tulnud nõuete täitmiseks esmalt kümneks kuuks taas liiklusesse lubada.
„Kui nõutakse sõiduki registreerimist, peab inimene nende kümne kuu jooksul sõitma saastavama vana diiselautoga, tekitades seeläbi heitmeid,” märgib Kallio.
Paljude jaoks on see tähtaeg nüüd lähenemas ning Kallio usub, et alates oktoobrist taotluste tulv kasvab. „Algus oli ettevaatlik, kuid usun, et 20 miljoni eurone eraldis kasutatakse täies mahus ära.”
Kallio hinnangul kulub tänavu toetusteks 5 miljonit eurot ja järgmisel aastal veel 15 miljonit eurot.
Traficomi statistika kohaselt on romutoetuse taotleja keskmiselt viiekümnendates eluaastates autojuht. Vanim taotleja oli 90- ja noorim 20-aastane.
Lammutamisele minevad autod on olnud keskmiselt 20 aastat vanad. Vanim sõiduk oli 37-aastane Toyota ja uusim 2015. aasta Opel – uuemad autod toetust ei saa. Kõige sagedamini lammutatakse neid automarke, mis on teedel juba laialt levinud.
Kõige sagedamini on taotlejad kasutanud romutoetust uue elektriauto ostmiseks; need moodustavad ligi poole kõigist ostudest. Kõige sagedamini valitakse uueks sõidukiks Toyota.
Hübriidautod moodustavad koguarvust umbes kolmandiku, kusjuures valdav osa neist on ise laadivad hübriidid. Laetavad hübriidid moodustavad viis protsenti.
Kõige rohkem uusi autosid on romutoetuse abil ostnud suurimate linnade elanikud: esikohal on Helsingi, Espoo, Tampere, Vantaa, Oulu ja Turu.
Romupreemia kehtestamine on toonud romulatele kaasa kiirema tööperioodi.
„Oleme vastu võtnud umbes kolmandiku võrra rohkem romusõidukeid kui eelmisel aastal samal ajal,” märgib romukäitleja Toni Keinänen ettevõttest Romu Keinänen.
Romu Keinänen ei küsi romustamise eest tasu, kuid ei maksa ka autoomanikule sõiduki eest raha.
„Auto ise on piisavalt väärtuslik, et korraldame pealelaadimise – Helsingi piirkonnas – ning vajaliku asjaajamise kindlustusseltside ja maksuametiga kliendile tasuta,” ütleb Keinänen.
Lammutusprotsess ise algab sõiduki identifitseerimisnumbri kontrollimisega. Seejärel algab tegelik lammutamine. „Eemaldame õlid, kütused, rehvid ja akud ning kontrollime, kas auto sobib käitlemiseks,” selgitab Keinänen.
Pärast eeltöötlust pressitakse romu lamedaks, et purustusseadmesse suunduvale veokile mahuks rohkem sõidukeid – nii välditakse olukorda, kus veetakse sisuliselt vaid õhku.
Purustusjaamas tükeldatakse auto rusikasuurusteks tükkideks ning ringlussevõetavad materjalid eraldatakse vastavalt nende edasisele kasutusviisile.
„Raud ja värvilised metallid saadetakse ümbersulatamiseks peamiselt Kesk-Euroopasse,” ütleb Keinänen.
Euroopas töödeldakse need ümber uuteks metalltoodeteks nagu näiteks armatuurteras, mootoriplokid ja muud metallkaubad.
Purustamisprotsessis tekkivad jäätmed suunatakse ettevõttesse Vantaa Energy, kus neid kasutatakse energia tootmiseks. Rehvid saadetakse rehvide käitlusse.
Romu Keinänenis ei eemaldata autodelt varuosi taaskasutuse eesmärgil. „Meile saabuvad autod on pigem vanemad ja neis on varuosade jaoks väga vähe potentsiaali,” selgitab Keinänen.
Kui ettevõtteni jõuab autosid, mis võiksid pakkuda huvi autolammutustele, suunab Romu Keinänen need vastavatesse ettevõtetesse.
