„Kaitsevägi koolitab ajateenijaid sõjaks, mida Venemaa enam ei pea,” hoiatavad allikad.  Kaitseväe praegused droonid on äärmiselt ebapiisavad ning augustis välja kuulutatud droonihange ei lahenda organisatsiooni põhiprobleeme droonisõjapidamise vallas, kinnitavad sõjalised allikad MTV uudistele.

Lõppude lõpuks on üksik droon vaid droon. „See on nagu rääkida suurtüki laengutest. Üksi ei saavuta nendega midagi, kui puuduvad suurtükk, mürsk, meeskond ja tulejuhtimissüsteem,” märgib üks allikas.

Teisisõnu puudub kaitseväel droonide ümber vajalik ökosüsteem – ökosüsteem, mis hõlmaks näiteks droonide tootmist, tarkvara ja komponentide pidevat uuendamist ning spetsiaalselt loodud luure- ja juhtimissüsteemi, nendivad allikad.

Seetõttu leiavad allikad, et kaitseväes ei teki droonisõjapidamise kultuuri ega ka võimekust arendada droone endid või nende kasutamise taktikat.

Selle loo tarbeks vestles MTV uudised kolme kaitseväe praeguse või endise töötajaga, kellest mõned on ohvitserid. Nende isikud ja seos kaitseväega on toimetusele teada. MTV uudised ei avalda nende nimesid, kuna see võib mõjutada nende suhteid tööandjaga.

Sõjaliste allikate väitel on Soome kaitseväe poolt Soome ettevõttelt Insta ostetud uued ründedroonid iseenesest „üsna tavalised”, ehkki neid peetakse ülehinnatuteks.

Insta ja Soome kaitseväe vaheline 14 miljoni eurone droonitehing hõlmab väljaõppeks mõeldud droonide hankimist.
„Väljaõppeks võivad need täiesti sobida,” hindas üks allikas.

Seevastu peavad sõjaväeallikad praegu Soomes kasutusel olevaid Prantsuse-Ameerika Parrot-kaameradroone ebasobivateks. On isegi kartusi, et nende kehv kvaliteet võib negatiivselt mõjutada kaitseväe arusaama droonide kasulikkusest.

„Parrot on selline, nagu ta on. Drooni kere on habras, kaamera kehv, sagedusvahemikud kitsad ja tegevusraadius väike,” loetles üks allikas.

Mis puutub Parrot-droonidega seotud piirangutesse, siis ühe allika sõnul on need sellised, et „nendega ei saa isegi korralikult harjutada”, samas kui teine ​​märkis, et kogused on nii väikesed, mistõttu „väljaõppe läbiviimine pole võimalik”.

Lisaks sellele on väljaõppes kasutatavate Parrot-droonide arv tänavu vähenenud, vähemalt mõnel pool. Kuigi kahjustatud droonide asendamiseks on hangitud uusi, on nende kasutuselevõtt kulgenud väga aeglaselt.

Allikate sõnul alahinnatakse Soome kaitseväes droonide tähtsust tänapäevases sõjapidamises.
See alahindamine väljendub ajateenijate väljaõppes, hoiakutes ja praegu kasutusel olevas varustuses.

Ukraina sõja õppetundide üle käib elav avalik arutelu, kuid sõjaliste allikate kohaselt rakendatakse neid praktikas vaid minimaalselt ja liiga aeglaselt. „Puudub nii arusaam kui ka soov seda mõista. Pidevalt mõeldakse välja vabandusi ja selgitusi. Me elame endiselt nii, nagu oleks aasta 2010,” nendib üks allikas. „See on vaid selline nokitsemine,” märgib teine.

Droone kasutatakse Soome kaitseväe lahinguõppustel, kuid ühe allika sõnul on see „võrreldes praeguse tegeliku sõjategevusega üsna marginaalses mahus”.

„Kaitsevägi koolitab ajateenijaid sõjaks, mida Venemaa enam ei pea,” ütleb üks allikas. „Vaevalt et Venemaal on meie praeguste droonivõimekuste osas mingeid suuri eksiarvamusi. Selline retoorika eksitab heal juhul vaid tavalisi soomlasi,” märgib teine ​​allikas.

Hinnangud Ukraina sõjas droonide põhjustatud kogukaotuste kohta varieeruvad, kuid kõige sagedamini nimetatakse vahemikku 70–90 protsenti. Seega tapavad droonid Ukrainas rohkem sõdureid kui kõik muud relvasüsteemid kokku.

Soome kaitsevägi on korduvalt märkinud, et droone ei ole mõistlik suures koguses hankida, kuna tehnoloogia areneb kiiresti ja seadmed võivad seetõttu vananeda juba aasta või isegi mõne kuuga.

Samas leiavad sõjaväelased, et hankida tuleks eri tüüpi droone, et isikkoosseis saaks nende kasutamist õppida.
Samuti peetakse drooni relvasüsteemiks, mida on erakordselt lihtne, kiire ja odav täiustada – kui kaamera jääb ajale jalgu, saab selle tavaliselt välja vahetada vaid kruvikeeraja ja jootekolvi abil.

Samuti jääb ebaselgeks, kust saaks kriisiolukorras kiiresti suures koguses droone hankida või millal loetakse tehnoloogia piisavalt küpseks. Allikad ei nõustu sageli esitatava väitega, nagu takistaksid külm ilm ja metsane maastik Soomes oluliselt droonide kasutamist.

„Need on täiesti valed oletused. Ukraina rinne ei jää seisma ainuüksi metsade või talviste olude tõttu. Loodan, et suudame peagi loobuda mõttest, nagu ei toimiks droonid Soomes,” ütleb üks allikas.

Sõjaliste allikate sõnul peaksid droonid Soomes moodustama omaette väeliigi – näiteks jalaväe ja suurtükiväe kõrval. Nii on see Ukrainas ja Venemaal. Oleks suur viga seda mitte teha, märgib allikas.

Allikad peavad murettekitavaks, et Soomel puudub droonisõjaüksus – nagu näiteks Venemaa Rubikoni keskus –, mille ülesandeks oleks nii droonitehnoloogia kui ka operatiivdoktriini arendamine.

Kõik küsitletud tunnevad muret muutuste pärast Venemaa sõjapidamises ja Soome praeguse suutmatuse pärast sellele vastu seista. „Kui praegu puhkeks sõda Venemaaga, peaks Soome sõdima täiesti aegunud meetoditega. Meie sõjaväe juhtkonnas on liiga palju ohvitsere, kes asuksid lahingusse, arvestamata piisavalt tänapäeva sõjapidamise tegelikkusega,” ütleb sõjaväeallikas. „Suur hulk isikkoosseisu surutakse järjepidevalt ühte kohta kokku,” märgib teine.

Probleemseks peetakse ka väidet, justkui ei sooviks Venemaa pidada sellist sõda, nagu ta praegu Ukrainas peab. „Kui tõenäoline on, et Venemaa jätaks kasutamata oma kõige tõhusamad relvad ja väeüksused? Vaevalt et Venemaa oma vastasele eelise annaks,” arutleb üks allikas.

Sõjaväeallikad tunnistavad, et on omal algatusel õpetanud ajateenijatele droonidega seotud oskusi viisil, mis erineb Soome kaitseväe ametlikest juhistest. „Praegu sõltub see, kui hästi ajateenija oskab end drooni eest kaitsta – või kui palju ta droonidest teab – liialt palju konkreetsetest instruktoritest,” ütleb üks allikas.

Soome tavalise jalaväelase ehk jäägri teenistusaeg kestab 165 päeva. Allikad peavad seda tänapäevase sõjapidamise jaoks liiga lühikeseks ajaks.

Siiski märgib üks allikas, et suve jooksul on kaitseväe drooniväljaõppes ilmnenud „väikesed lootusekiired”. Mõnede allikate hinnangul on suund õige, kuigi kõik nõustuvad, et muutused toimuvad liiga aeglaselt.

Allikate sõnul võiks Soome kaitseväes veelgi enamate inimeste silmad avaneda, kui lahingukogemusega Ukraina drooniüksus osaleks Soomes toimuvatel lahinguõppustel. NATO riikides peetud õppustel on Ukraina drooniüksused järjepidevalt näidanud lääneriikide üksustest märgatavalt paremaid tulemusi.

Ukraina kogemustest on võimalik õppida ka tänu septembris Soome ja Ukraina vahel sõlmitud droonikoostöö lepingule. See leping võimaldab muu hulgas droonide ühist arendamist ja tootmist ning oskusteabe vahetamist.

Allikate hinnangul on drooniteema nii Soomes, Ukrainas kui ka Venemaal põlvkondlik küsimus. „Täpselt samasugune arutelu käib ka Venemaal,” märgib üks allikas.

Sõjaväelaste sõnul suhtuvad Soome nooremad ohvitserid droonidesse avatumalt, samas kui vastuseis on kõrgema juhtkonna hulgas – just nende inimeste seas, kes langetavad lõplikke otsuseid ja on avalikkuse ees kõige nähtavamad.

Allikad märgivad, et probleem ei seisne üksikutes ohvitserides ega otsustajates. Pigem on küsimus institutsioonis endas – Soome kaitseväes – ja selle vastuseisus muutustele.

Sõjaväelaste seas on levinud käibetõde, et kindralid valmistuvad alati eelmiseks sõjaks. „Ütleksin pigem, et sõdur valmistub sõjaks, milleks teda on välja õpetatud,” sõnab üks sõjaväelane.