Saksa luureagentuuri BND juhi Martin Jägeri sõnul peab Saksamaa Venemaaga „varjusõda”. Iga-aastasel parlamendi aruandeistungil hoiatasid luureteenistused taas rünnakute ohu eest ja nõudsid volituste laiendamist.
Föderaalse Luureteenistuse (BND) president Martin Jäger näeb ohtu Saksamaa ja Venemaa vaheliseks vastasseisuks. „Saksamaad ähvardab oht sattuda sõjalisse konflikti Venemaaga,” ütles Jäger Bundestagi parlamentaarse järelevalvekomisjoni avalikul istungil. „Leipzigis toimunud rünnakukatse on selle üheks näiteks: ükski teine riik ei kujuta praegu Saksamaale nii otsest, ulatuslikku ja konkreetset ohtu,” hoiatas Jäger. Venemaa luureteenistused tegutsevad tema sõnul äärmiselt professionaalselt ja halastamatult. Seetõttu püsib oht rünnakuteks Saksamaal asuvate sihtmärkide vastu „reaalse ja vahetuna”. Praegust olukorda arvestades on luureteenistused seega „esmane kaitseliin”, rõhutas BND president, kelle juhitav ametkond vastutab välisluure eest, vahendab Tagesschau.
Eelkõige on Venemaa juhtkonna eesmärk „tagada tulevikus, et Berliinis ega teistes Euroopa pealinnades ei tehtaks Moskva-vastaseid poliitilisi otsuseid”, ütles ta. Lisaks püüab Moskva peatada Euroopa toetust Ukrainale. Alates suvest on Venemaa sõjategevus Ukraina vastu märgatavalt hoogustunud. Samal ajal üritab Venemaa takistada relvatarneid. „Venemaa peab meie vastu varjusõda; seda väljakuulutamata sõda ei saa määratleda tavapäraste sõjaliste või õiguslike kategooriate kaudu,” selgitas Jäger. „Peame valmistuma hirmutamiskatseteks ja edasiseks sekkumiseks.” Samuti on tõenäolised uued tuumaähvardused.
Praegu ei näe BND siiski märke Venemaa ulatuslikust rünnakust NATO territooriumile. Sellegipoolest võivad toimuda „madala intensiivsusega Venemaa sõjalised tegevused”, eriti Balti riikides. Ka Saksamaa põhiseaduse kaitse ameti (BfV) president Sinan Selen rõhutas Venemaa valmisolekut korraldada sabotaaži ja surmavaid rünnakuid. „Oleme nende ohtude tõrjumisel juba edu saavutanud,” lisas ta. Olukord aga pingestub jätkuvalt, mistõttu peavad Saksamaa luureteenistused viima oma võimekuse vastavusse Euroopa partnerite omaga. Kui varem keskendusid Venemaa mõjutustegevuse katsed föderaalvalimistele, siis viimasel ajal on see suundumus ilmnenud ka liidumaade ja kohalike omavalitsuste valimiste eel, märkis Selen. Tema sõnul on eesmärk külvata desinformatsiooni abil „lahkhelisid ja ebakindlust”.
Istungi käigus küsiti Selenilt ka selle kohta, millised tagajärjed oleksid AfD võimalikul osalemisel Saksimaa-Anhalti valitsuses. Selen vastas, et oluline on keskenduda „vastupidavusele ja usaldusväärsusele”, et sisejulgeolekuteenistus säilitaks koostöövõime nii siseselt kui ka väliselt. Ühest küljest kaasneb sellega oht, et „riiklikud osapooled üritavad meie teenistustesse imbusda, et teavet hankida”. Teisest küljest puudutab see ka ameti enda andmebaase. Tundlikes valdkondades – eriti nendes, „mis võivad pakkuda erilist huvi näiteks Venemaale” – peab teave olema täielikult kaitstud, märkis ta. „Sellistel juhtudel ei pruugi ulatuslik teabevahetus olla võimalik.” Ka sõjaväe vastuluureteenistuse (MAD) president Martina Rosenberg tõi välja kasvavad ohud. Bundeswehr seisab silmitsi „mitmesuguste ohtudega nii väljastpoolt kui ka seestpoolt”, ütles ta.
Selen, Jäger ja Rosenberg vastavad parlamendi järelevalvekomisjoni liikmete küsimustele tavaliselt vaid kinnistel istungitel; avalik istung toimub vaid kord aastas. Praeguses parlamendikoosseisus on luureteenistuste tegevust kontrollivasse komisjoni kuulunud vaid Liidu (CDU/CSU), SPD ja Roheliste saadikud, kuna AfD ja Vasakpartei fraktsioonide kandidaadid ei saanud hääletusel vajalikku enamust.
Eelmise aasta istungil hoiatasid luureteenistuste juhid konkreetselt samuti Venemaa tegevuse eest, keskendudes eelkõige spionaažile, sabotaažile, droonilendudele ja küberrünnakutele. Kasvavat ohtu silmas pidades peavad luureagentuurid oma tegevuse reformimist hädavajalikuks – seda rõhutasid kõigi kolme ameti juhid. Sellest lähtuvalt toetas BND juht Jäger föderaalvalitsuse uut BND seadust ning tervitas sellega kaasnevat järelevalvemehhanismide kavandatavat laiendamist ja ühtlustamist. Sarnaseid seisukohti oma ametite ümberkorraldamise osas väljendasid ka Rosenberg ja Selen. Bundestag ei ole veel arutanud valitsuse seaduseelnõud, mis näeb ette volituste laiendamist; tulevikus võiksid ametid erijuhtudel lisaks luureandmete kogumisele täita ka operatiivülesandeid – näiteks küberrünnakute tõrjumiseks või relvastusprojektide vastu suunatud sabotaaži takistamiseks.
