Rootsi õhuvägi valmistub muutma oma tegevuspõhimõtteid. Venemaa rünnaku korral ei piirduks Rootsi vaid löökide tõrjumisega, vaid võiks rünnata ka agressori baase ja muid objekte sügaval Venemaa territooriumil.

Rootsi eesmärk on olla vajadusel võimeline pärssima Venemaa ründevõimekust enne, kui selle raketid ja droonid jõuavad Rootsi või mõne teise NATO riigini, vahendab Aftonbladet.

Rootsi õhulahingukooli ülema kolonel Carl Bergqvisti sõnul ei ole eesmärk vallutada Venemaa territooriumi, vaid muuta rünnaku hind nii kõrgeks, et see muutuks mõttetuks.

Augustis katsetas Rootsi tiibraketi Taurus väljalaskmist hävitajalt JAS 39 Gripen. Lisaks hangib riik Ameerika Ühendriikidest mitmikraketiheitjaid HIMARS ja rakette, mille laskekaugus ületab 500 kilomeetrit.

Rootsi saadab samuti orbiidile mitmeid luure- ja seiresatelliite. Need võimaldavad riigil tuvastada sihtmärke sügaval vaenlase territooriumil ning toetada kaugmaarelvade kasutamist.

Bergqvisti sõnul on Rootsil õnnestunud mitme aasta võrra kiirendada nii maapealsete kui ka kosmoses paiknevate kaugvõimekuste arendamist. See võimekus on oluline ka Rootsi NATO liitlastele. „Küsimus pole ainult Rootsis. Vajame seda võimekust ka oma liitlaste jaoks,” märkis ta.