Kui lätlased möödunud nädalavahetusel parlamendivalimistel hääletasid, ei teadnud paljud neist, et kolme riigi – Türgi, Hispaania ja Itaalia – hävitajad patrullisid nende kohal hallis taevas, valmis tõrjuma Venemaa võimalikke avalikke katseid hääletust häirida.
„Alliansi õhuruumis ei lenda miski ilma loata,” ütles Hispaania F-18 piloot kapten Antonio Moncebo, kelle eskadrill tegutses naaberriigis Eestis asuvast baasist, vahendab CBC News.
Seega, kui NATO tuvastab võimaliku ohu, „käivitame me kiire stardi, otsime nad üles ja tulistame alla”, lisas ta.
NATO valvsus kõrgustes oma „taevakilbiga” pole enam pelgalt rutiinne õppus. Kuigi paljud NATO sõjalised planeerijad usuvad, et Venemaa ei alusta tõenäoliselt tahtlikult sõda lääneliiduga, võivad Balti riigid olla haavatavad, kui Venemaa president Vladimir Putin otsustab NATO otsusekindlust madalama läve provokatsiooniga proovile panna.
Alates kahtlustatavatest Venemaa süütamisrünnakutest kõrgtehnoloogilistes kaitserajatistes Eesti linnas kuni nurjunud kaubalennuki pommitamise plaanini Saksamaal – Putini luureteenistused astuvad üha enam traditsioonilistest punastest joontest üle, et nõrgestada lääneriikide otsust Ukrainat aidata.
Briti sõjandusanalüüsikeskuse RUSI ekspert Justin Bronk ütleb, et Putin võib näha võimalust ära kasutada USA presidendi Donald Trumpi sageli vaenulikke suhteid Euroopaga.
„Praegu tuntakse ilmselgelt suurt muret võimaliku Venemaa otsese agressiooni pärast NATO liikmesriikide vastu – seda ilmselt eesmärgiga näidata, et allianss ei tule oma liikmesriigile sõjaliselt appi,” sõnas Bronk.
Küsimus sellest, kas NATO on valmis tõrjuma võimalikku Venemaa agressiooni, on eksistentsiaalse tähtsusega. Kindralleitnant Guillaume Thomas, kes juhib õhuoperatsioone Balti riikide kohal, lükkab ümber väited, nagu ei saaks Trumpi juhitud USA-le loota.
„Olen täiesti veendunud USA vägede toetuses alliansi kaitsmisel. Mul pole selles vähimatki kahtlust – näen iga päev USA vägede arengut ning olen kindel nende toetuses, nende jätkuvas toetuses,” sõnas ta.
Oma valmisoleku tõestamiseks kutsus NATO – mille aluseks on kollektiivkaitse põhimõte – hiljuti väikese rühma meediaesindajaid (teiste seas CBC Newsi) oma silmaga nägema Balti riikide kohal toimivat õhukaitset.
Kõrgel Leedu kohal langetasid meeskonnaliikmed lennu ajal sõjaväe transpordilennuki tagumise rambi, võimaldades ajakirjanikel näha peadpööritavalt lähedalt Itaalia Eurofightereid, Hispaania F-18-id ja Türgi hävitajaid, mis lendasid tiib tiiva kõrval.
Thomase sõnul on sellised tihedad formatsioonid visuaalne väljendus sügavamast ja ulatuslikumast muutusest selles, kuidas allianss oma idatiiba kindlustab.
„Üleminek õhuturbemissioonilt õhukaitsmissioonile nõudis mõtteviisi muutmist,” ütles ta. „See võimaldas meil olla reageerimisaltim, paindlikum ja väledam ning näidata oma võimekust õhuruumi kaitsta.”
NATO õhukaitsekilbi väljaarendamine on aga alles pooleli. Venemaa edukas ja korduv väga hävitusjõuliste reaktiivmootoriga droonide kasutamine Ukrainas on sundinud Balti riike kiiresti oma siseriiklikku kaitset ümber hindama.
Läti rajab praegu aktiivselt nn droonimüüri piki oma tihedate metsadega kaetud idapiiri. „See koosneb integreeritud radaritest, tõrjevahenditest ning juhtimis- ja kontrollisüsteemidest, mis võimaldavad meil vaenulikke droone tuvastada ja vajaduse korral alla tulistada,” selgitas Läti kaitseministeeriumi kantsler Airis Rikveilis.
NATO planeerijad tunnistavad, et veatu kaitsekilbi loomine on matemaatiliselt võimatu. Kuigi rasked hävituslennukid suudavad suuremaid ohte tõrjuda, on nende kasutamine väikeste ja madalal lendavate luuredroonide vastu kuluefektiivsuse poolest äärmiselt ebamõistlik.
Leedus on kasutusele võetud uus Läti päritolu droonitõrjesüsteem nimega Blaze. See hõlmab propelleriga varustatud püüdurdrooni, millel on kaamerad ja suure lõhkejõuga lõhkepea, süsteem võimaldab rammida Vene droone kuni 10 kilomeetri kaugusel.
Blaze on aga alles kasutuselevõtu järgus ja selle kasutus pole praegu veel laialdane. Läti kaitseametnik Rikveilis tunnistab, et ettevalmistuste lõpuleviimiseks on vaja veel tööd teha, kuid eitab, et droonidevastane kaitse oleks NATO nõrk koht. Venemaa droonidest tulenev oht „on uus ja muutuv, kuid samas tegeletakse sellega aktiivselt”, märkis ta.
Vastutus NATO kaitseplaanide mis tahes lünkade tõttu haavatavaks jääva ala kaitsmise eest lasub täielikult Kanadal.
Viimase kümnendi jooksul on Ottawa panus piirkonda järk-järgult kasvanud – piirdudes algselt vaid kohaliku lahingugrupiga, on see nüüdseks laienenud terve brigaadi juhtimiseni, tuues kuni 3000 Kanada sõdurit otse Venemaa piiri äärde.
Selles piirkonnas vastutuse võtnud Kanada väejuhi jaoks on esmatähtis hoida rahvusvaheline väekoondis ühtse ja lahinguvõimelisena. „Minu jaoks on alati oluline tagada, et meil oleks piisav lahinguvõimekus NATO-ga võetud kohustuste täitmiseks,” ütleb Kanada brigaadikindral Mason Stalker. „Ja see on meil olemas. Vajaduse korral suudame oma jõude kiiresti suurendada.”
Kui sõjaväejuhid ja hävituslendurid kiirgavad õhus tegutsedes täielikku enesekindlust, siis kohalike lätlaste jaoks on olukord maapinnal keerulisem. Läti pealinnas Riias asuv ajalooline Vabadussammas oma kõrguva kivist sambaga tuletab meelde rahvast, kes võitles visalt vabanemise nimel võõrvõimu alt.
Paljude jaoks, kes kõnnivad mööda munakivitänavaid, ei ole mälestus Nõukogude okupatsioonist iidne ajalugu, vaid isiklikult läbielatu.
Kuna Venemaa jõhker sõda Ukraina vastu on kestnud juba neli aastat, tekitab see ühine ajalugu püsivat, ehkki mitte alati teravat ärevustunnet. „Meil on Venemaaga oma ajalugu, mistõttu mõtlen, et midagi sarnast võib taas juhtuda,” ütles CBC Newsile Riia muusikatudeng, 20-aastane Leva Rosenberg. „Tunnen selle pärast iga päev hirmu, kuid elan lihtsalt edasi ja loodan, et meie valitsus meid päästab.”
Just sellist psühholoogilist haavatavust püüabki Vladimir Putini hübriidkampaania ära kasutada.
Teiste jaoks Riia vanalinnas pakub NATO ja Kanada vägede nähtav kohalolu ning liitlaste hävitajate lendamine taevas vankumatut turvatunnet, mida nende vanavanematel kunagi polnud. „Läti kuulub NATO-sse,” ütles Lina Valaine. „Seega arvan, et kui midagi peaks juhtuma… siis sekkub NATO, ja ma ei usu, et Venemaa seda praegu vajab. Seetõttu ei usu ma, et midagi juhtub.”
