NATO on välja töötanud „idatiiva heidutusalgatuse” kontseptsiooni, et tõrjuda võimalikku Venemaa rünnakut alliansi vastu – sellest teatas NATO Euroopa vägede ülemjuhataja Alexus Grynkewich Varssavis toimunud julgeolekufoorumil (väljaande Wall Street Journal andmetel).
Kava näeb ette rünnakuid sõjaliste sihtmärkide pihta Peterburi lähistel, Kaliningradi oblastis ja Valgevenes, droone ja robotsüsteeme kasutava autonoomse tsooni loomist, kaugmaarakettide kasutamist juhtimispunktide ja õhutõrjesüsteemide vastu, samuti õhurünnakuid ja digitaalset andmevahetust. Eesmärk on peatada sissetung selle algusjärgus ja minimeerida eskaleerumise ohtu.
„NATO võidustrateegia põhineb vaenlase takistamisel oma eesmärkide saavutamisel. Vaenlane ei hõiva meie territooriumi ega ründa meie objekte. Just seda tähendab võit meie jaoks,” märkis Grynkewich.
Wall Street Journali andmetel on NATO kaitsestrateegia kavandatud nii, et takistada Venemaad vägesid Poola ja Balti riikide lähedusse koondamast.
NATO idatiival astuksid edasitungivatele Vene vägedele esimesena vastu droonid ja mehitamata maismaasõidukid. Kaugmaaraketid võtaksid sihikule Vene juhtimiskeskused ja õhutõrjesüsteemid Kaliningradis, Peterburi lähistel ja Valgevenes. Pilvepõhine võrk tagaks liitlasvägedele reaalajas luureandmed ja sihtmärkide koordinaadid.
Eesmärk on lihtne: demonstreerida NATO kaitsevõimekust nii veenvalt, et Putin seda nähes otsustaks: „Mitte täna.”
Grynkewich rõhutas ka tohutut majanduslikku ja inimlikku hinda, mida Venemaa oma sõja eest Ukraina vastu maksab. Venemaa kulutab sõjalistele operatsioonidele palju rohkem, kui maksavad kaotatud droonid. Inflatsioon püsib kõrge ning väidetavalt väljendavad isegi Vene oligarhid muret kasvava ühiskondliku rahulolematuse pärast.
Grynkewichi sõnul on Vene vägede igakuised inimkaotused märgatavalt suuremad kui Ukraina vägedel. Need kaotused õõnestavad Venemaa pikaajalist tulevikku.
Samuti kutsus kindral NATO-t üles säilitama rahu ja vältima tarbetut eskaleerumist.
Ta meenutas, et külma sõja ajal korraldasid Punased Brigaadid pommitamisi kogu Lääne-Euroopas, kuid NATO liitlased ei rakendanud vastuseks kunagi artiklit 4. Selle asemel konsulteerisid nad üksteisega ja ohjasid ohte ilma alliansi ametlikke mehhanisme aktiveerimata.
Ta usub, et NATO peaks säilitama sama rahu ka praegu. Venemaa ulatusliku rünnaku oht NATO territooriumile on praegu suhteliselt madal.
Venemaa sõjavägi on tugevalt pühendunud oma sõjale Ukrainas ja ei saa samaaegselt koondada piisavalt jõude, et NATO territooriumi ulatuslikult ohustada. Väiksemad rünnakud on siiski võimalikud ja Venemaa sabotaažioperatsioonid toimuvad juba kogu Euroopas.
Grynkewich kirjeldas neid tegevusi hoolimatute ja ohtlikena, hoiatades, et Leipzigi intsident oleks võinud veidi teistsuguste asjaolude korral kaasa tuua inimohvreid.
Grynkewich rõhutas, et Ukraina ei saa NATO riikidelt vaid julgeolekuabi. Ukrainlased tugevdavad aktiivselt Euroopa julgeolekut oma lahingukogemuse, tehnoloogiliste uuenduste ja sõjalise asjatundlikkuse kaudu.
Ukraina sõdurid osalevad NATO õppustel, jagavad lahingutegevusest saadud kogemusi ja tegutsevad mõnikord vastaspoolena, kelle vastu liitlasväed harjutavad. Nende kogemused aitavad NATO-l valmistuda tänapäevase sõjapidamise tegelikkuseks.
Lõpetuseks rõhutas Grynkewich NATO õhuväe tähtsust. Hävituslennukitel F-35 oleks kriitiline roll õhuruumi üle kontrolli saavutamisel võimaliku konflikti korral Venemaaga. „Meie sõjategevus näeks välja hoopis teistsugune kui maapealne sõda, mida Venemaa Ukraina vastu peab,” märkis ta.
NATO kõrgeima sõjaväelise juhi sõnum Euroopas on selge: allianss ei soovi sõda Venemaaga, kuid selle strateegia on kavandatud nii, et agressoril poleks mingit lootust edule.
❗️NATO has developed the “Eastern Flank Deterrence Initiative” concept to repel a possible Russian attack on the Alliance, as stated by Supreme Allied Commander Europe Alexus Grynkewich at a security forum in Warsaw (according to The Wall Street Journal). It envisions strikes on military targets near St. Petersburg, in the Kaliningrad region, and in Belarus; the creation of an autonomous zone using drones and robotic systems; the use of long-range missiles against command posts and air defenses; as well as air strikes and digital data exchange. The goal is to stop an invasion at an early stage and minimize the risk of escalation.
— 🪖MilitaryNewsUA🇺🇦 (@front_ukrainian) October 12, 2026
