NATO kõrgeim ülemjuhataja hoiatas, et tema väed hävitaksid „kõik”, kui Moskva oleks „nii rumal”, et alustada rünnakut alliansi territooriumile.

Varssavis toimunud julgeolekukonverentsil oma „võiduteooriat” kirjeldades ütles USA õhujõudude kindral Alexus Grynkewich, et NATO on kaitseliit, kuid see blokeerib, tuimestab ja murrab kõik rünnakud ükskõik millise oma liikme vastu, et tagada rünnaku „täiesti mõttetuks” osutumine, vahendab Daily Mail.

NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Grynkewich tegi oma märkused ajal, mil Euroopa riikide ja Venemaa vahel pinged kasvavad.

Euroopa valitsused on süüdistanud Moskvat sabotaaži-, droonisissetungide ja küberrünnakute kampaania hoogustamises nende vastu ning Venemaa hoiatas eelmisel kuul, et kasutab tuumarelvi, kui NATO peaks üritama tema Kaliningradi eksklaavi ära lõigata.

Varssavi julgeolekufoorumil peetud kõnes ei nimetanud kindral Grynkewich Venemaad otsesõnu, kuid tema sõnum oli selgelt suunatud Moskvale.

NATO 2022. aasta strateegilises kontseptsioonis nimetatakse Venemaad alliansi julgeolekule kõige suuremat ohtu kujutavaks jõuks.

„Kui keegi on nii rumal, et meid rünnata, siis me sõdime vastu,” ütles ta. „Me peatame rünnaku ja takistame neil oma eesmärke saavutamast, olgu need millised tahes. Lühidalt öeldes tagame, et iga rünnak mis tahes liitlase vastu osutub täiesti mõttetuks.”

Kindral Grynkewich edastas Moskvale selge sõnumi: vajaduse korral järgneb sellele ulatuslik vastulöök, mis tabab sihtmärke kaugel väljaspool rünnaku alla sattunud piirkonnas asuvaid vägesid.

„Kui vastane otsustab rünnakut jätkata või oma reservid mängu tuua, purustame me meie vastu suunatud sõjapidamissüsteemi,” ütles ta. „See hõlmab mitte ainult ründavat jõudu ennast, vaid kõike, mis seda jõudu toetab, ülal peab ja juhib.”

See avaldus järgnes Poola välisministri üleskutsele valmistuda NATO-s võimalikuks surmavaks Venemaa hübriidrünnakuks, arvestades Kremli hoogustuvat sabotaažikampaaniat Euroopa pinnal.

Radosław Sikorski ütles väljaandele Financial Times, et inimohvrite oht kasvab, kuna Moskva on mitmekordistanud oma operatsioone Euroopa ühiskondade häirimiseks ja destabiliseerimiseks.

Samas tunnistas ta, et allianss peab langetama otsuse selle kohta, kuidas vastata.

„Küsimus on selles, mida lugeda rünnakuks – piiriüleseks rünnakuks. Kuni kannatada saab vara… on see üks asi, kuid kui inimesed hakkavad hukkuma, peame NATO-s pidama veel ühe väga tõsise arutelu,” ütles ta.

„Millal me otsustame, et venelased on läinud liiga kaugele? Sest see on hinnanguline otsus. Teate ju, et selle kohta pole eelnevalt kokkulepitud määratlust,” märkis ta.

Sikorski keeldus täpsustamast, kuidas peaks Lääne allianss vastama inimohvritega lõppevale rünnakule, kuid märkis, et Poola ja Eesti algatasid NATO 4. artikli kohase protseduuri – taotluse kõrgetasemelisteks konsultatsioonideks – pärast Vene droonide ja hävitajate sissetunge õhuruumi, andes sellega mõista, et vajalikuks võib osutuda jõulisem tegutsemine.

5. artikkel – kollektiivkaitse klausel – sätestab, et kui NATO liitlane langeb relvastatud rünnaku ohvriks, käsitlevad kõik teised alliansi liikmed seda rünnakuna kõigi liikmete vastu ja võtavad rünnaku alla sattunud liitlase abistamiseks tarvitusele meetmed, mida nad peavad vajalikuks.

NATO 5. artiklit on rakendatud vaid korra – USA algatusel pärast Al-Qaeda korraldatud 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid.

Poola ja tema naaberriigid tunnevad muret Euroopa riikide vastu suunatud küberrünnakute, õhuruumi rikkumiste ja sabotaažikatsete sagenemise pärast, pidades neid osaks Vladimir Putini kampaaniast Ukraina toetamise õõnestamiseks. Juulis kukkus Ida-Poolas põllule ja plahvatas Venemaa tiibrakett Kh-101, tekitades Tarnawa-Kolonia küla lähedale 10 meetri laiuse kraatri.

Nüüd on Venemaa agendid võtnud sihikule Euroopa kaitsetööstusettevõtete tippjuhid, et nad tappa – nii väidavad viie Euroopa luureteenistuse ametnikud, kes andsid kommentaare väljaandele Financial Times.

Ohus on ka väiksemate ettevõtete juhid – eriti need, kes tegelevad droonide või nende komponentide tootmisega.

Saksa luureteenistused on hiljuti hoiatanud, et Kremli „varjusõda” on jõudmas uude, potentsiaalselt surmavasse faasi. Berliin teatas eelmisel kuul, et Moskva korraldas augustis droonirünnaku Leipzigi-Halle lennujaamas, sihtides Ukraina kaubalennukeid. Lõhkeseadeldis ei plahvatanud, kuna detonaator oli ilmselt rikkis, ning uurijad kahtlustavad, et teine ​​droon põrkas läheduses kokku kaubalennukiga. Kümme päeva hiljem leiti lennujaama lähedalt väidetavalt kolmas droon.

Sikorski kutsus Euroopa riike üles reageerima Moskvale omistatud rünnakutele, sulgedes Vene konsulaadid, piirates Kremli diplomaatide vaba liikumist asukohariikides ja vähendades Vene diplomaatide üldarvu – nii nagu Poola on teinud. „Minul on konsulaadid otsa saanud, kuid teistel on need veel alles,” sõnas ta.

Sikorski lisas, et kõigilt EL-i sisenevatelt venemaalastelt tuleks nõuda biomeetrilist passi, et takistada eriteenistuste töötajate reisimist valede isikuandmete all. Minister toetas samuti üleskutseid vähendada venemaalastele väljastatavate EL-i turismiviisade arvu. Eelmisel aastal väljastati neid ligi 500 000.

„Kui näeme videosid Kiievi sildade pommitamisest ja… kortermajadest välja toodavatest surnud lastest, siis teadmine, et Vene turistid [Euroopas] oma rikkusega laiutavad – see tekitab minus vastakaid tundeid,” sõnas ta.

Saksa uurijate andmetel oli üks 4. augustil Leipzigi-Halle lennujaamas toimunud rünnaku eest vastutajatest Vene passiga valgevenelane, kes sisenes riiki turismiviisaga.

Eile esmaspäeval 12. oktoobril Luxembourgis toimunud kohtumisel arutasid EL-i välisministrid Vene diplomaatide liikumisele kehtestatavaid üleeuroopalisi piiranguid ja võimalikke piiranguid turismiviisadele.

Sikorski kutsus kõiki teisi EL-i riike üles – „iseenda huvides” – juhtima tähelepanu Venemaa vastutusele hübriidsõja taktika eest, kui selleks on piisavalt tõendeid.

Küsimusele, miks mõned riigid võivad seda teha kõhklevad, vastas ta: „Ma ei taha teisi kommenteerida. Igal pool on oma poliitika.”

Sikorski ütles, et kavatseb veenda Ühendkuningriigi valitsust kutsuma Poola järgmisel aastal Manchesteris toimuvale G20 tippkohtumisele vastutasuks Varssavi toetuse eest Briti ja EL-i suhete taastamisel.

Detsembris võtab Ühendkuningriik Ameerika Ühendriikidelt üle juhtivate majandusriikide ühenduse G20 eesistumise. Poola toetaks Ühendkuningriigi püüdlusi blokile läheneda.

„Leiame, et EL oli parem ja oleks parem ka koos Suurbritanniaga,” ütles ta. „Ühtlasi ootame vastastikust suhtumist meie kaasamisel G20-sse, sest leiame, et viimase 30 aasta jooksul [majandusarengus] saavutatu väärib tunnustust.”