Norras on tekkinud mure seoses Hiina autodega kaasnevate võimalike küberjulgeolekuriskidega – see probleem tuli ilmsiks Oslo ja Akershusi piirkonnas toimunud sõjaväeõppuse „Øvelse Hovedstad” käigus, vahendab Norra väljaanne Dagens Næringsliv.
Õppusel osalenud sõdurid avastasid, et nende kasutatud rendiautodel on automaatne pildistamisfunktsioon, millest neid polnud teavitatud.
Sõidukid olid renditud Norra kaitseväe lepingupartnerilt Hertzilt, mille tegevust Norras korraldab ettevõte First Rent A Car Norway. Volvo Carsi kaudu kuulub see ettevõte Hiina kontserni Geely Group.
Meedia allikate andmetel olid vähemalt mõned pilte salvestanud sõidukid Hiinas toodetud Deepali mudelid. Deepal kuulub Hiina kontserni Changan Group, mis on Hiina riigi omanduses.
Deepali kaubamärki kandvaid autosid Soome praegu ei impordita, kuid Mazda täiselektrilised mudelid 6e ja CX-6e valmivad Mazda ja Changani ühisettevõttes ning põhinevad Deepali tehnoloogial.
Õppusel osalenud leitnant Fredrik Blanck ütles, et salvestised avastati juhuslikult, kui meeskond uuris sõiduki süsteemiseadeid.
„Need polnud lihtsalt süütud sõiduandmed. Videod näitasid, kes sõidukisse sisenes ja sealt väljus, kuhu me sõitsime, keda peale võtsime ja kui kaua me eri kohtades viibisime,” kirjeldas Blanck.
Kõige tõsisemaks leiuks peeti kaamerasalvestistele jäänud ligipääsukoode.
„Me nägime isegi koode, mida sisestasime väravate avamiseks. Mõnel juhul kasutame väravate avamiseks nii võtmekaarti kui ka koodi ning need olid videosalvestistel nähtavad,” ütleb Blanck.
Norra meediale intervjuu andnud anonüümsed allikad kinnitavad juhtunut ja märgivad, et autod salvestasid märkimisväärsel hulgal andmeid.
Pärast õppuse lõppu kustutasid sõdurid salvestised autodest, mille süsteemidele neil oli ligipääs. Siiski tekitab muret ebakindlus selle suhtes, kuhu andmed lõpuks jõuavad.
„Meil pole aimugi, kuhu andmed satuvad – kas neid säilitatakse vaid lokaalselt või mis nendest pärast õppust saab,” ütles Blanck.
Blanck juhib tähelepanu olukorra irooniale: õppused on mõeldud valmistumiseks reaalseteks luureohtudeks, kuid sõdurid liiguvad ringi sõidukites, mis võivad salvestada kriitilise tähtsusega marsruute, vägede paiknemist ja varustusladusid.
Lisaks kujutavad sõidukite sisemuses asuvad mikrofonid endast võimalikku pealtkuulamisohtu, näiteks Bluetoothi kaudu tehtavate telefonikõnede ajal.
Vaatamata nendele asjaoludele jätkati autode kasutamist kogu õppuse vältel ja sõjaväealadel, kuna polnud piisavalt asendusvarustust. Tähelepanekute kohta on esitatud ametlik raport.
Norra kaitsevägi ei vastanud meedia küsimustele, mis puudutasid kõnealuste videote salvestamist, väravakoode ja sõidukite edasist kasutamist pärast nende asjaolude märkamist.
Kaitseväe pressiesindaja Caroline E. Lysne kommenteeris teemat üldiselt, märkides, et kaitsevägi on teadlik elektroonika, sõidukite ja nutiseadmetega seotud väljakutsetest.
Lysne’i sõnul ei peeta praegu õigeks kehtestada üldist keeldu teatud riikidest pärit sõidukitele, kuna sellest tulenev võimalik kasu julgeolekule oleks võrreldes praktiliste puudustega väike.
Lysne tõi esile kaitseväe julgeolekumeetmed ja märkis, et moodsate sensorite ja kaamerate kasutamist saab vajaduse korral piirata, lähtudes piirkondlikest ohuhinnangutest.
Volvo Cars on varem eitanud, et ettevõtte omanikustruktuur kujutaks endast julgeolekuriski, ning rõhutanud, et andmeid ei saa Geelyle edastada ilma selge õigusliku aluseta.
Samuti on First Rent A Car Norway kinnitanud, et järgib Norra ja Euroopa Liidu õigusakte.

