USA Trumpi administratsioon jätab järgmisel kuul toimuvalt NATO liikmesriikide kohtumiselt kõrvale mitmed olulised liitlased – seda pärast varasemaid ähvardusi koostada „pahade ja heade nimekiri” (nn nice and naughty list) valitsustest, kes on läinud vastuollu presidendi prioriteetidega.
Poolas kavandatav kohtumine, mille eestvedajaks on Pentagoni poliitikaosakonna juht Elbridge Colby, on korraldusega kursis olevate diplomaatide sõnul sisuliselt NATO tulevikule keskenduv töörühm. Ent paljud riigid, kes kutset ei saanud – näiteks Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja Balti riigid –, panustavad kaitsekuludesse märkimisväärselt ja mängivad alliansis võtmerolli, mistõttu nende diplomaadid ei mõista, miks nad kõrvale on jäetud, vahendab Politico.
Nad seavad kahtluse alla, kas administratsioon eelistab teatud riike viisil, mis võib veelgi lõhestada allianssi, mis niigi maadleb kasvava Vene agressiooni ja kahanenud relvavarudega.
„Teeme kõik, mida meilt nõutakse,” ütles ühe kõrvale jäetud liitlasriigi ametnik. „Püüame mõista, millised on kriteeriumid ja mis on nende kohtumiste eesmärk. Meile pole veel kuigi palju infot edastatud.”
President Donald Trump ja tema lähimad kaastöölised on pärast võimule naasmist NATO-t lakkamatult kritiseerinud – alates liikmesriikide keeldumisest toetada sõda Iraaniga kuni selleni, et mõned riigid ei kuluta kaitsele 5% oma SKP-st.
„Olen alati pidanud NATO-t – mille raames kulutame sadu miljardeid dollareid aastas just nende riikide kaitsmisele – ühesuunaliseks tänavaks: meie kaitseme neid, kuid nemad ei tee meie heaks midagi, eriti veel hädaolukorras,” pahandas Trump tänavu platvormil Truth Social avaldatud postituses. Eelmisel kuul jättis ta tähelepanuta teise liitlase – Lõuna-Korea –, kärpides ootamatult kavandatud ühist sõjaväeõppust ja kurtes samal ajal Souli keeldumise üle ühineda sõjaga Iraani vastu.
Aprillis – nagu Politico esimesena teatas – koostas Valge Maja midagi „seesolijate ja väljajäänute” nimekirja sarnast, otsides samal ajal võimalusi karistada liitlasi, kes ei täitnud Trumpi soove.
Kaitseminister Pete Hegseth on seda seisukohta toetanud. Ta on julgustanud „eeskujulikke liitlasi” ja hoiatanud, et need, kes ei toeta USA huve, peavad arvestama tagajärgedega.
Kuigi uue NATO töörühma üksikasjad on veel ebamäärased, järgneb see ähvardusele premeerida mõnesid teiste arvelt.
Colby on korraldanud kaks sarnast kohtumist, kuhu on kutsutud Norra, Rootsi, Soome, Poola, Saksamaa ja Holland. Kohtumistel osalevad riigid – mida tuntakse Bergeni grupi formaadina – rõhutavad, et see ei ole mõeldud alliansi lõhestamiseks, ütles ühe kutsutud riigi diplomaat; nagu teisedki, soovis ta sisekaalutluste arutamisel jääda anonüümseks. Selle asemel kavatseb rühm välja töötada ideid, mida saaks esitada kogu alliansile edasiseks põhjalikuks hindamiseks.
„See võib olla kogu alliansi jaoks muutuste mootoriks,” ütles diplomaat. Ta tunnistas, et mõned liitlased tunnevad kõrvalejätmise pärast pahameelt, eriti kuna paljud on täitnud või ületanud Trumpi administratsiooni nõutud kaitsekulutuste eesmärgid.
USA võib järgmisena sellesse eksklusiivsesse klubisse kaasata Taani, lähtudes kahe riigi vahel sõlmitud kokkuleppest laiendada USA sõjalist kohalolekut Gröönimaal; nii väitis teine planeerimisega kursis olev isik.
Colby, kes on olnud selle algatuse eestvedaja, korraldas esimese taolise kohtumise juunis Norras Bergenis ja kutsus sinna kuus väljavalitud liitlast. „NATO liitlased, kes täidavad kiiresti Haagi kokkuleppega võetud kulutuste kohustusi, omavad panustamiseks vajalikku mastaapi ja on valmis asuma praktilise töö kallale,” kirjutas ta pärast kohtumist sotsiaalmeedias.
Sel kuul Washingtonis toimunud konverentsil märkis ta, et „idee on kogu allianss endaga kaasa tõmmata”, lisades, et tulemuseks on „parem, tugevam ja vastupidavam NATO” ning Euroopa suurem sõjaline võimekus.
Colby on pikka aega tundnud huvi NATO riikide vaheliste väiksema formaadiga arutelude vastu. Varasematel aastatel on ta keskendunud Saksamaa kui sõjalise jõu taaselustamisele Venemaa ohjeldamiseks ning USA vägede suunamisele Hiina tõusuga tegelemiseks.
Kuid isegi kutsutud liitlased küsivad, miks on Colby ja teised kaitsevaldkonna ametnikud osalejaid valikuliselt välja noppinud ning jätnud kõrvale mõned kontinendi suurimad sõjalised jõud nagu Suurbritannia.
„Kui nad üritavad jagada NATO-t headeks ja halbadeks, on see USA jaoks ohtlik,” ütles veel üks neist kuuest diplomaadist. „Euroopa jaoks on see aga eksistentsiaalse tähtsusega küsimus.”
