Brüssel avaldab survet G7 partneritele, et nad eraldaksid järgmisel 2027. aastal Ukrainale rahalisi vahendeid, kompenseerimaks väljaspool EL-i asuvate riikide poolt antava abi oodatavat vähenemist.

Euroopa Komisjoni prognoosi kohaselt – millega on tutvunud väljaanne Financial Times – on Kiievi liitlased väljaspool EL-i lubanud järgmiseks aastaks vaid 4 miljardit eurot, võrreldes 19 miljardi euroga 2026. aastal. Analüüs näitab, et G7 liikmed USA, Ühendkuningriik, Kanada ja Jaapan kavatsevad eraldada vaid 1 miljard eurot.

Kiiev on teatanud, et seisab järgmisel aastal silmitsi 70 miljardi euro suuruse rahastamispuudujäägiga. Seda numbrit on kinnitanud ka Euroopa Komisjon; summa sisaldab sõjalist rahastamist ajaks, mil Bideni administratsiooni viimased relvasaadetised on kohale jõudnud. USA president Donald Trump on peatanud kogu USA otsese rahastamise Ukrainale.

EL on alustanud hädaolukorra planeerimist, et leida täiendavaid rahalisi vahendeid Ukraina eelarve stabiilsuse tagamiseks järgmisel aastal, juhul kui NATO ja G7 partnerid oma panust ei suurenda.

EL-i liidrid leppisid sel kuul toimunud tippkohtumisel kokku, et leitakse täiendavat toetust Ukraina 2027. aasta vajaduste katmiseks. Komisjoni ametnikud töötavad erinevate lahenduste kallal – sealhulgas ühise võlakirjade emiteerimise võimaluse kallal –, mida arutatakse novembri lõpus toimuval tippkohtumisel.

Diplomaatide sõnul kutsusid oktoobris toimunud tippkohtumisel osalenud liidrid ühtlasi „rahvusvahelisi partnereid üles oma toetust kiiresti suurendama” ning on sellest ajast peale pidanud kahepoolseid läbirääkimisi Londoni, Ottawa ja teiste pealinnadega. Nii Ühendkuningriigi kui ka Kanada valitsus valmistuvad avalikustama oma 2027. aasta eelarveid; Brüssel jälgib neid, et näha, kas nendes sisaldub täiendavaid abilubadusi Ukrainale. Jaapani välisministeerium teatas, et „kaalub võimalusi Ukraina rahastamisvajaduste katmiseks”.

Ukrainale antav abi on muutunud osaks pingelistest läbirääkimistest EL-i tulevase seitsmeaastase eelarve üle. Liidrid soovivad selles kokku leppida aasta lõpuks – enne mitmes riigis, sealhulgas Prantsusmaal ja Itaalias toimuvaid valimisi, mis võivad otsuste langetamist keerulisemaks muuta.

Brüssel ei ole valmis katma puudujääki, mille on jätnud teised liitlased, ning avaldab Ottawale, Tokyole ja Londonile diplomaatilist survet, et nad oma toetust suurendaksid.

Euroopa Komisjoni esindaja sõnas, et EL ja selle liikmesriigid moodustavad 80 protsenti Ukrainale 2027. aastaks lubatud toetusest, lisades: „Euroopa ei suuda üksi katta Ukraina rahastamisvajadusi… Ka rahvusvahelised partnerid, sealhulgas NATO liitlased, peavad oma panust suurendama.”

Sel kuul Bangkokis esinedes sõnas Ühendkuningriigi rahandusminister John Healey, et on aeg „tugevdada toetust Ukrainale”. Ta lisas, et töötab erinevate võimaluste kallal, kuidas Ühendkuningriik saaks seda teha – nii sõjaliselt, diplomaatiliselt kui ka majanduslikult.

Ta märkis, et on „väga hästi teadlik suuremast pildist ja survest, mille all Ukraina on”, ning lisas: „Ukraina tulevik on Euroopa julgeoleku tulevik.”

Kanada rahandusministeeriumi esindaja sõnas, et alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest 2022. aastal on Ottawa võtnud kohustusi Ukraina toetamiseks 27 miljardi Kanada dollari väärtuses. „Ma ei hakka spekuleerima selle üle, mis võib või ei pruugi järgmise nädala eelarves sisalduda,” ütles ta. Kanada eelarve avalikustatakse 5. novembril.

Jaapani välisministeeriumi esindaja vaidlustas Euroopa Komisjoni analüüsi, märkides, et tema valitsus „ei saa anda mingeid kindlaid avaldusi seoses võimaliku tulevase rahalise toetusega Ukrainale”.

„Siiski kaalub Jaapan võimalusi Ukraina rahastamisvajaduste katmiseks, lähtudes tulevastest arengutest… sealhulgas arutelusid G7 liikmesriikide vahel,” lisas ta. Lisaks selgub Financial Timesi nähtud Euroopa Komisjoni hinnangutest, et NATO 32 liikmesriigil on puudu 13 miljardit eurot, et täita tänavune lubadus eraldada Kiievile sõjaliseks toetuseks kokku 70 miljardit eurot.

NATO ametniku sõnul ootab peasekretär Mark Rutte, et liitlased „jätkaksid Ukraina kindlat toetamist”.