Brüsseli ametnikud viivad lõpule plaane karmistada viisareegleid sadadele tuhandetele venelastele, kes külastavad igal aastal turistidena EL-i riike – selle sammuga soovitakse tugevdada ühenduse kaitset hübriidrünnakute vastu.
EL-i ametnikud ütlesid väljaandele Politico, et Euroopa Komisjon kavatseb uuel aastal vastavad ettepanekud esitada. Sellele eelnes mitme riigi – sealhulgas Eesti Poola ja Rootsi – nõudmine karmistada viisareegleid venelastele, sealhulgas neile, kes on võidelnud Ukraina lahinguväljadel.
Möödunud aastal väljastati Venemaa kodanikele ligikaudu 478 000 Schengeni ala turismiviisat, paljud neist olid mitmekordse sisenemisega viisad, mis võimaldavad nende omanikel korduvalt reisida ilma vajaduseta iga kord uut luba taotleda.
See süsteem kujutab endast julgeolekuohtu Euroopale ajal, mil tuntakse suurt muret Moskva toetatud sabotaaži-, süütamis- ja muude hübriidsõjaaktide pärast, ütles Rootsi justiitsminister Gunnar Strömmer. „Minu arvates on kõigile ilmselge, et meie süsteemis on nõrku kohti, mida vaenlased saavad ära kasutada,” ütles Strömmer intervjuus.
„Minu teada valmistab Euroopa Komisjon ette ettepanekut, mis peaks kuulduste kohaselt avalikustatama järgmise aasta jaanuaris. Rootsi vaatepunktist sooviksime seda näha veelgi varem,” sõnas ta.
Strömmer tervitas edusamme ja kasvavat toetust rangemale viisarežiimile.
Teised riigid plaanivad selle teema tõstatada esmaspäeval toimuval välisasjade nõukogu istungil ning teha ettepaneku kehtestada täiendavaid piiranguid Venemaa diplomaatidele Euroopa Liidus.
Eesti on teinud ettepaneku keelata Venemaa relvajõudude endistel sõjaväelastel täielikult Euroopa Liitu sisenemine. Eesti välisministri Margus Tsahkna sõnul on selliseid endisi võitlejaid ligikaudu 650 000 ning keeld rakenduks „igaühe puhul eraldi”. Siiski on kogu Euroopa Liitu hõlmav rangem lähenemisviis bloki julgeoleku seisukohast ülioluline, ütles ta.
„Arvan, et suur hulk neist endistest võitlejatest tuleb Venemaa eriteenistuste toel Euroopasse,” ütles Tsahkna. „Nad võtavad üle meie organiseeritud kuritegevuse ning on tugevalt relvastatud ja Venemaa poolt toetatud, et korraldada terrorirünnakuid või rünnakuid meie ühiskondade vastu. Seega on olukord väga tõsine.”
Pärast esialgset langust EL-i reisiviisasid saavate Venemaa kodanike arvus „numbrid enam ei vähene”, ütles rändevolinik Magnus Brunner. „Me kutsume liikmesriike üles tegema paremat tööd ja väljastama Venemaa kodanikele vähem viisasid,” sõnas ta. „Töö selles suunas käib.”
Brunneri sõnul on Euroopa Komisjoni ettepanek piirata viisade väljastamist „järgmise aasta alguses” koos uute viisaeeskirjadega igati põhjendatud. „Kunagi ei tea, kes need turistid tegelikult on,” ütles ta. „Seetõttu kutsumegi liikmesriike üles nende arvu vähendama.”
Juunis saatis üheksa EL-i liikmesriigi ning Islandi ja Norra ministrite rühm Euroopa Komisjonile kirja, milles nõuti „ühtsemat ja koordineeritumat lähenemist” Venemaa kodanikele viisade väljastamisel kõigis liikmesriikides.
„Piirav viisapoliitika Venemaa kodanike suhtes on hädavajalik Schengeni ala julgeoleku ja terviklikkuse tagamiseks,” märkisid nad. „Killustunud lähenemisviis võib õõnestada – või isegi tühistada – selle surve, mida püüame Venemaa Föderatsioonile avaldada.”
