Briti peaminister jäi vahele valeinfo levitamisega

eestinen

Briti peaminister pidi eilse esmaspäeva, 12. oktoobr õhtul taganema oma väidetest – mis tembeldati valedeks –, mis puudutasid Venemaa sekkumist Brexiti-referendumisse.

Piinlikus kannapöördes tunnistas Andy Burnham, et tal puuduvad tõendid Kremli sekkumise kohta 2016. aasta hääletusse – väide, mille ta oli esitanud vaid 24 tundi varem, vahendab Daily Mail.

Endine peaminister Boris Johnson ütles eile väljaandele Daily Mail, et „Burnhami Brexiti-teemalised valed on talle bumerangina kätte maksnud”. Opositsioonipoliitik Nigel Farage aga nimetas Burnhami avaldusi „skandaalseteks”, lisades: „Peaminister on valetaja.”

Vaatamata taganemisele oma sõnadest lubas peaminister jätkata püüdlusi Brexiti-otsuse ümbervaatamiseks, väites, et võimaluse kasutamata jätmine tihedamateks suheteks Brüsseliga oleks „kohustuste täitmata jätmine”.

Ta märkis, et praegune olukord ei ole „Suurbritannia jaoks piisavalt hea”, ning jättis ukse lahti võimalusele taastada pärast järgmisi valimisi EL-iga inimeste vaba liikumine.

Burnham sattus ägeda kriitika alla pärast seda, kui ta tõi pühapäeval taas päevakorda ümber lükatud vandenõuteooriad, nagu oleks Moskva mõjutanud rahvahääletuse tulemust.

Ta rääkis taskuhäälingus „The Rest is Politics”, mida juhib koos teistega Brit tööpartei endine kommunikatsioonijuht Alastair Campbell, et peaministriametisse asudes küsis ta ametnikelt, kas on tõendeid Venemaa sekkumise kohta kampaaniasse.

„Sain selge vastuse, et jah, sekkumine toimus,” ütles Burnham. „On oluline need asjad nüüd selgelt ja ametlikult välja öelda.”

Ministritel oli eile siiski raskusi selle väite kaitsmisega ning peaministri kabinet Downing Street oli lõpuks sunnitud selgitama, et peaminister tunnistab referendumi tulemuse „legitiimseks”.

Alamkojas nõudis Briti konservatiivide juht Kemi Badenoch eile, et peaminister „avalikustaks tõendid selle kohta, nagu oleks Venemaa kallutanud 2016. aasta referendumi tulemust”. Ta lisas: „Peaminister andis mõista, et tulemus oli Venemaa sekkumise tõttu ebaseaduslik. Kust selline väide pärineb? Me kõik mäletame, et 2018. aastal ütles MI5 juht, et puuduvad tõendid Venemaa mõju kohta EL-i referendumi tulemusele. Veel täna hommikulgi ei osanud peaministri enda välisminister öelda, kas sellised tõendid üldse olemas on.”

Burnham rõhutas, et ta „ei ole midagi sellist väitnud”. Ta tunnistas, et tal puuduvad tõendid Kremli mõju kohta hääletuse tulemusele.

„On teadaolev fakt, et Venemaa osapooled püüdsid sekkuda 2019. aasta üldvalimistesse, ning meie arvates on mõeldamatu, et see oli esimene kord,” ütles ta.

Proua Badenoch sõnas eile õhtul: „Westminsteri kõige töömahukam amet on joosta peaministri järel, hari ja prügikühvel käes, ning pühkida kokku seda, mida ta viis minutit varem ütles. Ta vihjas, et 2016. aasta referendum oli ebaseaduslik, kuni kogu valitsuse kommunikatsioonimasinavärk tormas selgitama, mida ta tegelikult öelda tahtis… Burnham käitub äärmiselt ebakindlalt ja teeb avaldusi, mida ta pole ilmselgelt läbi mõelnud.”

Mitmete valitsuste ministrid on korduvalt ümber lükanud vandenõuteooriad Venemaa sekkumisest Brexiti tulemustesse. Alamkoja luure- ja julgeolekukomitee 2020. aasta raportis ei leitud tõendeid edukast sekkumisest.

Tänavuse 2026. aasta jaanuaris ütles julgeolekuminister Dan Jarvis: „Ükski valitsus ei ole leidnud tõendeid edukast välisriigi sekkumisest Euroopa Liidu teemalisse referendumisse.”

Eile õhtul süüdistas Johnson Burnhamit küünilises manöövris, mille eesmärk on meelitada enda poole EL-i pooldavaid liberaaldemokraatide ja Roheliste valijaid, ning väitis, et Burnhami väited „ei vasta lihtsalt tõele”.

Endine peaminister ütles, et julgeolekuteenistused kinnitasid talle valitsuses olles, et Venemaa ei sekkunud edukalt Brexiti tulemustesse, lisades: „Kas julgeolekuteenistused on oma seisukohta muutnud – mis oleks väga kummaline – või valetab Burnham selle kohta, mida talle on öeldud.”

Johnson ütles väljaandele Daily Mail: „Burnham teeb ja ütleb kõike, mida ta peab kasulikuks. Ta soovib ennetähtaegseid valimisi ja püüab anda liberaaldemokraatide ning Roheliste valijatele piisavalt põhjust uskuda, et ta võib Brexiti tühistada, et nad tema poolt hääletaksid.”

Samal ajal ütles Farage Kentis toimunud pressikonverentsil: „Peaminister on valetaja. Jah, valetaja. Kui Boris Johnsonist sai välisminister, küsis ta ühe esimeste küsimustena: „Kas referendumikampaanias täheldati Venemaa sekkumist?” Ja vastus oli ei. Venemaa sekkumist ei toimunud ja kogu seda protsessi on saatnud Venemaa-teemaline pettus… Tegemist on reaalsustajuta ja ajale jalgu jäänud Andy Burnhamiga, kellel on igasuguseid veidraid ideid.”

Peaministri avaldused on järjekordne samm püüdlustes seada kahtluse alla referendumi tulemus, samal ajal kui ta asub Brexiti-lepet ümber kujundama.

Eelmisel kuul New Yorki suundudes ajakirjanikega vesteldes hoidus Burnham Moskvat otseselt süüdistamast, kuid väitis, et Brexitit ajendasid „välisjõud”, kes püüdsid „avalikku arvamust manipuleerida”.

„Mõtisklen möödunud kümnendi üle,” sõnas ta. „Oleme näinud, et rahutus tekib siis, kui välised osalised püüavad manipuleerida, fakte moonutada ja mõjutada Briti demokraatlikku protsessi.”

Järgmisel päeval ÜRO-s peetud kõnes märkis ta, et Venemaa kulutab teabega manipuleerimisele 1,3 miljardit naela aastas.

„Juttu on salakavalast kampaaniast, mis tungib inimeste kodudesse ja moonutab nende tundeid oma riigi ja kogukonna suhtes – luues narratiivi allakäigust, õhutades lõhestatust ja külvates meeleheitetunnet,” sõnas ta.

Konservatiivide juhtivpoliitik Ben Obese-Jecty ütles, et peaminister „valmistab ilmselgelt ette pinda [EL-iga] taasühinemiseks, seades tulemuse kahtluse alla ja pakkudes oma toetajaskonnale meelepärast sõnumit”.

Burnham teatas, et kavatseb 20. novembril Brüsselis toimuval tippkohtumisel EL-iga arutada võimalusi tihedamateks suheteks Euroopaga. Varem on ta öelnud, et see võib tähendada „lõpuni välja” minekut ehk taasühinemist.

Eile parlamendis esinedes märkis ta, et avalikkuse meelsus Brexiti suhtes on alates 2016. aastast muutunud, ning rõhutas, et „Briti rahvas jääb otsustajaks, ükskõik milline otsus ka ei langetataks”.

Samas tekitas ta segadust küsimuses, kas avalikkus saab võimaliku leppe osas otsese sõnaõiguse, öeldes: „Keegi… ei tee praegu ettepanekut referendumi korraldamiseks.”

Badenoch ütles, et peaministri püüdlused Brüsseliga suhteid soojendada muudavad naeruväärseks tema juunis Makerfieldi järelvalimiste ajal tehtud avalduse, mille kohaselt „viimane asi, mida praegu teha tuleks, on Brexiti-teemaliste vaidluste taaselustamine”.

Peaminister rõhutas eile, et tihedam kokkulepe EL-iga võiks majanduskasvu hoogustada, öeldes parlamendiliikmetele: „Praeguse olukorra säilitamine ei ole Suurbritannia jaoks piisav. Veelgi enam – sellest loobumine oleks tõsine kohustuste täitmata jätmine. Peame vaatama maailma sellisena, nagu see praegu on – rahulikult, kainelt ja ratsionaalselt –, ning kaaluma, mis on meie riigile parim.” Ta ütles, et tööpartei järgib käesoleva parlamendikoosseisu ajal oma valimisprogrammi „punaseid jooni” seoses ühtse turu, tolliliidu ja inimeste vaba liikumisega.

Siiski keeldus ta välistamast vaba liikumise taastamist pärast järgmisi valimisi, hoolimata mõnede nn punase müüri (traditsiooniliste leiboristide tugialade) saadikute murest.

Pendle’i ja Clitheroe saadik Jonathan Hinder palus Burnhamil anda garantii, et „seni, kuni ta on peaminister, ei taastata inimeste vaba liikumist”. Peaminister ütles, et austab täielikult tööpartei valimisprogrammi, kuid lisas: „Peame kaaluma võimalusi pikaajaliseks koostööks. Järgmisel kümnendil peab see riik teadma, kuhu ta liigub. Siin ei ole mingeid eelduseid.”

Tööpartei endine juht lord Kinnock ütles eile õhtul, et „Burnhami eesmärk on EL-iga taasliituda”.

Endine EL-i volinik ütles Itaalia väljaandele La Repubblica: „Ta on alati olnud veendunud euroopameelne. Vahevalimistel ei hakanud ta sellele õigustatult suurt tähelepanu pöörama.”