Tuntud Saksa Venemaa-ekspert Hanna Notte ütleb, et Venemaa hübriidsõda Euroopa vastu on jõudmas üha ohtlikumasse faasi. „Venemaa valmisolek riske võtta on kasvanud. Putin katsetab praegu piire nn hallis tsoonis, punase joone lähedal,” ütles Notte väljaandele Spiegel.

Notte hinnangul väldib Venemaa siiski rünnakuid, mis tõenäoliselt käivitaksid NATO 5. artikli. „Pean eelkõige võimalikuks, et lähikuudel kasutavad venelased droone rünnakuteks Euroopa sõjalise taristu – näiteks Poolas asuvate relvaladude – vastu; see tähendab, et liigume üha enam kineetilise ehk füüsilise jõu kasutamise valdkonda,” sõnas Notte.

„Meie hinnangul on tegemist riiklikult toetatud terrorismiga. Venelaste jaoks on see aga õigustatud ja vajalik vastus lääne toetusele Ukrainale,” lisas ta. Notte ei välista täielikult ka võimalust, et Venemaa korraldab rünnakuid ballistiliste või tiibrakettidega.

Asjatundja hinnangul on Kremli hübriidsõja eesmärk õõnestada Euroopa toetust Ukrainale. „Venemaa jaoks on praegu suurim probleem see, et eurooplased jätkavad Ukraina toetamist. Putin otsib sellele probleemile lahendust.”

Alates oma agressioonisõja algusest on Putin hirmutanud Ukraina toetajaid võimaliku tuumalöögi ohuga. Eelmisel nädalal ähvardas Putin taas kogu oma arsenali käiku lasta, kui NATO peaks Kaliningradi isoleerima.

Notte hinnangul ei ole see taktika seni andnud tulemusi, mida Kreml lootis. „Lääs ei ole kordagi lõpetanud Ukraina toetamist; vastupidi, seda toetust on järk-järgult laiendatud. Venemaa lootus, et Lääs taganeb, ei täitunud. Seetõttu püütakse meid nüüd rünnata teiste meetoditega.”

Samuti leiab Notte, et NATO 5. artikli heidutav mõju püsib muutumatuna, hoolimata Donald Trumpi ettearvamatust poliitikast. „Trump võib olla meie jaoks ettearvamatu, kuid ta on sama ettearvamatu ka Venemaa jaoks. Seetõttu peab Venemaa arvestama USA võimaliku vastusammuga,” märkis ta.

Hanna Notte sõnul peab Euroopa kiiresti tugevdama nii oma kaitsevõimet kui ka kodanike vastupidavust. Tema hinnangul on Soome eeskuju, mida tasub järgida. Samuti leiab ekspert, et Ukrainale tuleks anda võimekus rünnata otse Venemaa sõjaväebaase.

„NATO riigid ei peaks ise rünnakuid läbi viima, kuna see oleks liiga riskantne. Me ei tohiks küll üle hinnata Venemaa põhjustatud eskaleerumisohtu, kuid me ei tohiks seda ka pelgalt tontlikuks kujutluspildiks pidada,” lausus ta.

Notte sõnul usub Putin, et suudab sundida Ukrainat järeleandmistele ulatuslike õhurünnakutega tsiviiltaristu vastu. „Ma ei usu, et selline arvestus toimib. Üksnes õhurünnakud on sõdade tulemust harva otsustanud.”

Siiski leiab Notte, et Venemaa majandusele tekitatud tohutu kahju tõttu võivad Kreml ja Putin jõuda punkti, kus sõda oleks võimalik vähemalt külmutada.