Tunnustatud välis- ja julgeolekupoliitika asjatundja, Johns Hopkinsi ülikooli professor ja Bocconi ülikooli külalisteadur Nathalie Tocci hoiatab, et Venemaa presidendi Vladimir Putini administratsioon avab praegu Euroopa vastu uut rinnet.
„Venemaa soovib taastada oma impeeriumilaadse haarde Ida-Euroopa üle. Ta ei pruugi soovida alustada sõjalist rünnakut teiste Euroopa riikide vastu. Kuigi majanduslikud ja inimeludega seotud kulud võivad olla Putinile talutavad, on need ka Moskva jaoks äärmiselt suured. Kui Venemaal õnnestub oma imperialistlikud ambitsioonid ellu viia, allutades Ida-Euroopa poliitiliselt ja veendes Lääne-Euroopat kõrvale vaatama, saavutab ta oma eesmärgid väikeste kuludega,” võtab ta kokku Bocconi ülikoolile kirjutatud analüüsis.
Tocci sõnul peab Venemaa praegu Euroopa vastu sõda kolmel rindel. Ukrainas käib sõjaline sõda – kurnamissõda – ning eriti Euroopa põhja- ja idaosas peetakse hübriidsõda. Lisaks sellele käib poliitiline ja kognitiivne sõda, mis on suunatud kogu kontinendile, täpsemalt Kesk-, Lääne- ja Lõuna-Euroopa riikidele, vahendab Iltalehti.
„Venemaa sõjaline strateegia on nüüdseks hakanud domineerima diplomaatilises ja meediadiskursuses,” ütleb ta.
Tocci sõnul hoogustab Venemaa praegu oma hübriidsõda Euroopa vastu, suunates rünnakud eelkõige – ehkki mitte ainult – Põhja- ja Ida-Euroopa riikidele.
„Me ei saa välistada võimalust, et need tegevused võivad lõpuks eskaleeruda tavakonfliktiks. See võib juhtuda otseselt, kui Venemaa näiteks ründaks Eesti linna Narvat või korraldaks Suwałki koridori piirkonnas valelipuoperatsiooni, katkestades sellega Balti riikide ühenduse Poolaga. Siiski on tõenäolisem stsenaarium – eriti arvestades, kui põhjalikult on selliseid olukordi läbi mängitud – hübriidrünnak mõnele Euroopa riigile, mille tagajärjel saavad kannatada tsiviilisikud, olgu see siis tahtlik või juhuslik,” prognoosib ta.
Analüütiku hinnangul tooks see loomulikult kaasa Euroopa vastumeetmed, millele järgneks Venemaa vastureaktsioon. Olukord võib eskaleeruda otseseks vastasseisuks ja avada uue rinde Venemaa sõjas Euroopa vastu.
Toccil on Euroopa jaoks välja tuua üks võimalik probleem: suutmatus avalikult ja ametlikult tunnistada, et ollakse sõjaseisukorras. Ta väidab, et mõiste „hübriidsõda” hägustab tegelikkust, kuna seda vastandatakse sageli „päris” sõjale.
„Euroopa ühiskonnad – eriti need, mis asuvad rindejoonest kaugel – ei taju hübriidsõda isegi siis, kui sabotaaži tõttu toimub plahvatus Itaalia relvatehases, Leipzigi lennujaamast leitakse lõhkeainet kandev droon või kui sagenevad igapäevased küberrünnakud Euroopa ettevõtete, avaliku halduse ja kodanike vastu. Sõja tegelikkus tundub veelgi kaugemana, kui Euroopa juhid väsimatult oma kodanikele kinnitavad, et Euroopa ei ole Venemaaga sõjas,” märgib Tocci.
Ta rõhutab, et kuigi Euroopa ei pruugi soovida sõda Venemaaga, on Venemaa Euroopaga sõjajalal ja tegutseb vastavalt. „Kuni seda ei tunnistata, jätkuvad rünnakud Euroopa riikide vastu, samal ajal kui viimased kaitsevad end, käed selja taha seotuna. Pealegi on sõjast väsinud avalikkusele keeruline põhjendada kaitseinvesteeringuid – eriti riikides, mis asuvad Venemaast kaugemal.“
Nathalie Tocci sõnul viib see Venemaa strateegia kolmanda ja kõige mõjusama komponendini: poliitilise ja psühholoogilise sõjani Euroopa vastu.
„Kognitiivse sõjapidamise – mida viiakse läbi propaganda ja desinformatsiooni abil ning mida sotsiaalmeedia plahvatuslikult võimendab – eesmärk on külvata pahameelt ja umbusku: umbusku ühiskonnaliikmete vahel, umbusku nii riiklike kui ka Euroopa tasandi institutsioonide vastu ning umbusku Euroopa rahvaste vahel,” kirjeldab ta.
Tocci rõhutab, et usaldamatus ja pahameel tekitavad lõhestatust ning lõhestatus takistab koostööd – rääkimata integratsioonist – Euroopas. Tema sõnul viitab just sellele paremäärmuslike ja vasakpopulistlike erakondade esiletõus kogu Euroopas.
„Samal ajal kui kümned tuhanded Eesti vabatahtlikud harjutavad regulaarselt võimalikuks Venemaa rünnakuks, on itaallased muutunud tuimaks televestlussaadete suhtes, kuhu on sügavalt imbunud Vene propagandistid,” kirjeldab ta.
Tocci märgib, et Venemaa peab kogu Euroopa mandril kognitiivset sõda, ehkki see edeneb mõnes riigis kiiremini kui teistes. „Moskva imperialistlikud ambitsioonid on suunatud Ida-Euroopale, kuid nende elluviimine sõltub sellest, kas Lääne- ja Lõuna-Euroopa vaatavad kõrvale. Paljuski sõltub olukord Euroopa poliitikast ning 2027. aastal toimuvad Euroopa võtmeriikides otsustava tähtsusega valimised,” rõhutab analüütik.
