Eesti süüdistused, nagu oleks Venemaa korraldanud sõjaväerajatise süütamise, on alusetud ja läbimõtlemata, neid ei saa tõsiselt võtta, kommenteeris Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov süüdistusi Milremi sõjatehase süütamisega Tallinnas.

Eesti valitsus teatas enne seda, et Kaitsepolitseiameti kogutud julgeolekuteabe alusel on alust täie kindlusega väita, et ööl vastu 15. augustit Eestis toimunud kaitsetööstusettevõtte Milremi Lasnamäel asuva hoone süütamine oli Venemaa Föderatsiooni eriteenistuste tellitud sabotaažiakt.

„Täna saame täie kindlusega öelda, et ööl vastu 15. augustit Eestis toimunud Milremi süütamine oli Venemaa Föderatsiooni eriteenistuste tellitud sabotaažiakt. Sellele järeldusele on jõudnud Kaitsepolitseiamet kogutud teavet põhjalikult hinnates,” ütles peaminister Kristen Michal.

Peaministri sõnul on see sabotaažiakt osa Venemaa laiemast kampaaniast Euroopas, mille eesmärk on meid hirmutada ning sundida vähendama toetust Ukrainale ja survet Venemaale. „Selline tegevus on absoluutselt lubamatu ja vastutustundetu,” ütles Michal, kelle hinnangul näitab see ühtlasi Moskva kasvavat meeleheidet olukorras, kus Venemaal ei ole õnnestunud oma Ukraina-vastase agressiooni eesmärke saavutada.

Samal ajal tugevdab Eesti tema kinnitusel oma valmisolekut ja siseturvalisust, et Venemaa sellisele tegevusele vastu seista. „Eesti riik suudab oma julgeolekut kaitsta,” ütles peaminister. „Eesti on tugevate julgeoleku- ja korrakaitseasutuste tõttu vastasele erakordselt keeruline keskkond selliste operatsioonide läbi viimiseks ning sarnaseid tegevusi on enne toimepanekut ka tõkestatud. Venemaa ei suuda meid sellise tegevusega hirmutada ega meie poliitikat muuta.”

Välisminister Margus Tsahkna kinnitas, et Eesti vastus on täpselt vastupidine sellele, mida Venemaa saavutada püüab. „Koos liitlaste ja partneritega Euroopas ja laiemalt suurendame survet Venemaale, karmistame sanktsioone, otsime täiendavaid võimalusi Venemaa kodanike Euroopasse reisimise piiramiseks. Samuti jätkame ja tugevdame Ukraina igakülgset toetamist. Venemaa katsed meid hirmutada ei vähenda meie otsustavust – need ainult tugevdavad seda.”

Kaitsepolitseiameti peadirektori Margo Pallosoni sõnul püsib Venemaalt lähtuv provokatsioonide ja sabotaažikatsete oht. „Venemaa eriteenistused jätkavad Euroopas värbamise ja mõjutamise katseid, muuhulgas sabotaaži toimepanemiseks. Kõrgendatud ohus on Ukraina toetamisse panustavad organisatsioonid ja kaitsetööstusettevõtted. Kaitsepolitseiamet soovitab neil tugevdada füüsilise- ja küberkaitse meetmeid,” ütles Palloson.

„Eesti julgeolekuasutused jälgivad Venemaa tegevust tähelepanelikult ja teevad ennetamiseks tihedat koostööd nii Eesti ettevõtete kui rahvusvaheliste partneritega,” lisas Palloson. „Eesti on turvaline riik ning meie eesmärk on tagada, et see nii ka jääks.”

Sündmuse täpsete asjaolude väljaselgitamiseks kestab kriminaaluurimine edasi, aga seni kriminaalmenetluses kogutud esialgne teave viitab samuti tellimustööle. Süütamise vahetus toimepanemises kahtlustatavad on tabatud ja vahi alla võetud ega kujuta endast enam ohtu.

15. augusti ööl vastu laupäeva puhkes Tallinnas Lasnamäel Betooni tänaval kaitsetööstusettevõtte Milrem Roboticsi kasutuses olnud hoones tulekahju. Sündmusele reageeriti koheselt ning tulekahju saadi kiiresti kontrolli alla. Inimeste elu ohus ei olnud. 17. augustil peeti Lätis kinni kaks süütamises kahtlustatavat Läti kodanikku. 18. augustil peeti kinni kolmas. Lätis isikutega seotud objektidel tehtud läbiotsimistel võeti ära hulgaliselt andmekandjaid ning esemeid, mida võidi kasutada hoone süütamisel.

17.-18. septembril andis Läti kolm kahtlustatavat Eestile üle.

Kaitsetööstusfirma Milrem Robotics tarnib koostöös Euroopa Liidu riikidega Ukrainasse mehitamata maismaasõidukeid THeMIS.