Reedel avaldas Venemaa riiklik uudisteagentuur artikli Leedus peagi algavast sõjalisest „erioperatsioonist” – see maalib Euroopa julgeolekuolukorrast kindlasti sünge pildi. Sellist sõnastust pole ammu kasutatud.

Nii hindab Helsingi Ülikooli Aleksandri instituudi teadusdirektor Markku Kangaspuro artiklit, mille avaldas reedel Venemaa riiklik uudisteagentuur RIA Novosti ja milles käsitletakse Leedus peagi algavat sõjalist „erioperatsiooni”, vahendab Iltalehti.

„Erioperatsioon” on termin, mida kasutatakse Vene propagandas – näiteks selleks, et kirjeldada agressioonisõda, mille riik Ukraina vastu algatas.

Peagi pärast uudise avaldamist järgnes aga ootamatu pööre, kui lugu veebist vaikselt eemaldati.

Kangaspuro kirjeldab Venemaa välis- ja kaitsepoliitika nõukogu liikme Aleksandr Nosovitši artiklit kui „labast propagandat”, mis on suunatud eelkõige siseriiklikule auditooriumile.

Kangaspuro märgib, et isegi Venemaa riiklik uudisteagentuur näib olevat otsustanud, et Nosovitši artikli hoidmine nende veebilehel pole mõistlik.

Eksperdi hinnangul on autoril lihtsalt „mõistus segi läinud”. Selle taga on autor, kes on kaotanud igasuguse otsustusvõime, hindab Kangaspuro.

Ka välis- ja julgeolekupoliitika ekspert Hanna Smith nendib, et RIA Novosti artikkel ei kujuta endast Venemaa ametlikku sissetungiplaani. „Selliseid asju ei lekitata sel moel.”

Siiski leiab Smith, et artikkel peegeldab Venemaa püüdlust mõjutada Lääne valmisolekut Ukrainat toetada. Kui Venemaal õnnestub tekitada Läänes hirmu sõjalise rünnaku ees, keskenduvad lääneriigid Ukraina toetamise asemel oma piiride kindlustamisele.

Smithi sõnul on hirmutamine tegelikult Venemaa parim relv Lääne vastu. Ekspert juhib samuti tähelepanu sellele, et artikkel avaldati just nimelt uudisteagentuuris RIA Novosti.

„Venemaal ei tee riigimeedia midagi ilma vastavaid juhiseid saamata,” ütleb Smith. Kuigi Kreml ei juhi meediat viimse detailini, märgib Smith, et toimetustele antakse üldised suunised.

Kas Venemaa ründab Leedut?

Smith peab näiteks Venemaa endise presidendi Dmitri Medvedjevi avaldusi kaalukamaks kui reedel avaldatud artiklit.

Septembris kritiseeris Medvedjev teravalt Leedus edenevat põhiseaduse muudatust, mis võimaldaks riigi territooriumile tuumarelvi paigutada.

Medvedjevi sõnul ei mõista Leedu, et kui „midagi juhtub” ja Venemaa peab sekkuma, ei tule keegi seda Balti riiki kaitsma.

Kas siis on tegelikult võimalik, et Venemaa ründab Leedut?

„Venemaa on sõdinud juba peaaegu viis aastat, kust nad üldse sõdureid võtaksid?” küsib Smith.

Ka Leedu geograafiline asukoht tekitaks Venemaale märkimisväärseid raskusi, kui ta peaks riigiga konflikti algatama. Smithi hinnangul ei peaks Kaliningrad – Venemaast eraldatud ja Poola ning Leedu vahel asuv eksklaav – kaua vastu, kuna NATO saaks piirkonda viivad varustusliinid otsekohe läbi lõigata.

Ka Kangaspuro peab Venemaa rünnakut Leedu vastu ebatõenäoliseks.– see tooks Venemaale kaasa vaid pahandusi. Miks peaks nad oma sõjalisi jõude hajutama olukorras, kus isegi operatsioon Ukrainas pole plaanipäraselt kulgenud?