Pärast Venemaa rünnakut Ukrainale kindlustas Saksa föderaalvalitsus elektri- ja gaasivarustust. Nüüd avalikustatakse, kui palju selleks raha kulus. Mõnede hinnangul on tegelik summa aga märksa suurem.
Olukord oli tõsine, kuid koroonaviiruse tõttu viibis kantsler ettevaatusabinõuna oma korteris. Alles videolingi vahendusel teatas Olaf Scholz 2022. aasta septembri lõpus nn topeltlöögist (Doppel-Wumms). Ta märkis, et Venemaa kasutab energiat relvana ja Saksamaa loob „kaitsekilpi”. Sel hetkel polnud kulud olulised: lähenes talv ja gaasihinnad olid pärast Venemaa gaasitarnete peatamist tõusnud astronoomilisele tasemele. Föderaalvalitsus eraldas kuni 200 miljardit eurot, mille eesmärk oli päästa gaasiettevõtteid ja kaitsta kodumajapidamisi järsult kasvavate kulude eest. Arve tuli tasuda hiljem – ja see aeg on nüüd käes, vahendab Süddeutsche Zeitung.
Föderaalne rahandusministeerium teatab, et föderaalvalitsus kulutas kokku 50 402 830 000 eurot – ehk 50,4 miljardit eurot –, et pakkuda kodanikele energiakriisi ajal leevendust ja stabiliseerida turge. Selle teabe oli välja küsinud Roheliste partei eelarveekspert Sebastian Schäfer. Ainuüksi 2022. aasta novembris heaks kiidetud elektrihinna piirang läks maksma 16,3 miljardit eurot, mis moodustas kolmandiku kogukuludest. Süddeutsche Zeitung on valitsuse vastuse enda käsutusse saanud. Küsimus polnud vaid gaasis, ka elektrihinnad tõusid toona järsult.
Selle meetme raames külmutati elektrihind 80 protsendi ulatuses kodumajapidamiste tarbimisest tasemel 40 senti kilovatt-tunni kohta. Gaasi hinna piirang, millega kehtestati 2023. aastaks gaasi hinna ülempiiriks 12 senti kilovatt-tunni kohta, läks maksma veel 14,3 miljardit eurot. „Kiirabi” meede – mille kaudu föderaalvalitsus kattis 2022. aasta detsembris ühe kuu gaasi osamaksed – läks maksma 8,5 miljardit eurot.
Tagasivaade: pärast Venemaa rünnakut Ukrainale tõusid gaasihinnad üle 300 euro peale megavatt-tunni kohta, kuna Moskva piiras järk-järgult tarneid. Esiteks hakkas Gazprom maksetena vastu võtma vaid rublasid, seejärel peatas ettevõte tarned Bulgaariasse ja Poolasse, millele järgnesid tarnete katkestamine Ukraina kaudu kulgeva gaasijuhtme Sojuz kaudu ning lõpuks – 2022. aasta augusti lõpus – tarnete peatamine Läänemeres asuva Nord Stream 1 gaasijuhtme kaudu. Venemaa kavatses sel moel avaldada survet Ukraina toetajatele.
Kuna maagaas on ülioluline ka elektri tootmises, tõusid ühes sellega elektrihinnad. Suured gaasi importijad – eesotsas Düsseldorfis tegutseva Uniperi kontserniga – ei suutnud oma lepingulisi kohustusi täita ning vajasid ise päästmist.
Ministeerium toob „kaitsekilbi” kulud välja 27 eelarvereal. Loetelu kohaselt läks üle kuue miljardi euro pensionäridele ühekordse energiatoetusena – 300 eurot inimese kohta. Eluasemetoetuse saajad said lisatoetust sadade miljonite eurode ulatuses. Samas ei sisalda loetelu käibemaksu langetamist, millega valitsus vähendas 2022. aasta augustis ajutiselt gaasi maksustamist 19 protsendilt seitsmele protsendile. Toona hindas föderaalvalitsus selle meetmega kaasnevat tulude vähenemist 3,3 miljardile eurole, millele lisandus veidi alla kolme miljardi euro suurune kulu liidumaadele ja omavalitsustele.
Igatahes on kodanike kanda jäänud lisakuludest arvesse võetud vaid osa. Näiteks gaasihoidlate tasu kajastub alles 2025. aasta juures kolme miljardi euro suuruse kuluna. Enne seda olid gaasitarbijad juba tasunud maksu, millest rahastati gaasihoidlate täitmise kulukat protsessi. Samuti ei suutnud hinnapiirangud kaugeltki kompenseerida kõiki tarbijate jaoks tekkinud lisakulusid.
Rohelised esitavad aga teistsuguse arvutuse: Schäfer ja Robin Wagener – Saksa-Ukraina parlamendirühma esimees – jõuavad summani 71,7 miljardit eurot – see on summa, mis oli vajalik, et „elada üle Putini rünnak Saksamaa energiavarustusele nii, et elanikkond ja majandus kannataksid võimalikult vähe,” nagu nad rõhutavad. Märkimisväärne on, et nende arvutus hõlmab riigi osaluse omandamist ettevõttes Uniper.
Wagener ja Schäfer juhivad tähelepanu sellele, et see summa ületab tegelikult Ukrainale seni antud sõjalise abi mahu. Sellega seoses rõhutab föderaalvalitsus, et alates Venemaa agressioonisõja algusest 24. veebruaril 2022 on ta andnud sõjalist abi kokku ligikaudu 57,6 miljardi euro väärtuses – see näitaja hõlmab kavandatud tulevasi relvatarneid ja eelarvelisi kohustusi. Käesolevaks aastaks on ette nähtud sõjalist abi 11,5 miljardi euro ulatuses. Kahepoolne tsiviilabi Ukrainale on seni ulatunud üle 43,3 miljardi euro.
Kaks Roheliste partei liiget loodavad, et need arvud toovad esile Kremli reetlikkuse. Nad väidavad, et Moskva tekitas „kunstliku gaasikriisi”, püüdes sellega murda toetust Ukrainale. „Putin alustas Saksamaa vastu majandussõda, et föderaalvalitsust šantažeerida ja sundida seda laskma tal oma agressioonisõda segamatult jätkata,” väidavad nad. Wagener viibib parasjagu visiidil Ukrainas, samal ajal kui Saksamaal nõuavad AfD ja BSW asutaja Sahra Wagenknecht Vene gaasitarnete taastamist. Gaasihinnad tõusevad iga päevaga; neljapäeval ületas hind esimest korda kahe aasta jooksul 81 eurot megavatt-tunni kohta. Saksamaa gaasihoidlad on täidetud vaid veidi enam kui pooles ulatuses.
