Venemaa õhutas jõuliselt hirme kolmanda maailmasõja ees, väites, et Vladimir Putin võiks hävitada Euroopa „lühikese sõjaga”.

Kremli tippdiplomaat Sergei Lavrov süüdistas lääneriikide liidreid Putini sõtta tõukamises.  Mõni tund pärast esimest kohtumist Berliini välisministriga alates Venemaa sissetungist Ukrainasse süüdistas ta Saksamaad püüdlustes luua „neljas Reich” ja õhutada Euroopas „natsismi”, vahendab Daily Mail.

Ta väitis, et kolmas maailmasõda võib osutuda „isetäituvaks ennustuseks”.

76-aastane Venemaa välisminister ütles väidetavalt New Yorgis ÜRO-s ajakirjanikele: „Just Euroopa valmistub meiega sõjaks. Nad kordavad pidevalt, et hiljemalt 2030. aastaks peame meie, eurooplased, olema sõjaks valmis. Teate, see võib muutuda isetäituvaks ennustuseks, sest praegu investeeritakse tohutuid summasid relvade tootmisesse. Ja mingil hetkel ütleb mõni seiklushimuline – ning selliseid on nende eliidi seas palju – „Kuulge, me oleme nii palju kokku kuhjanud, mida me sellega peale hakkame?… Ahjaa, me ju lubasime Venemaad rünnata.””

„Kui nad meid sel juhul ründavad – siis me ei kavatse… käed rüpes pealt vaadata…” Viidates tuumarelvade kasutamisele, ütles ta: „See oleks hoopis teistsugune sõda ja see oleks lühike.”

Sõjaka hoiakuga Lavrov kohtus Saksamaa välisministri Johann Wadephuliga ning pidas mõni tund hiljem Berliini suunas tulise kõne, süüdistades Saksamaad püüdluses saada Euroopa juhtivaks sõjaliseks jõuks.

„See suundumus Euroopas ilmneb mitte ainult Ukraina natsismi avalikus toetamises,” ütles Lavrov. „Saksa kantsler Friedrich Merz ütleb – ja korduvalt, see polnud mingi keelevääratus –, et eesmärk on muuta Saksamaa taas Euroopa juhtivaks sõjaliseks jõuks.”

Viidates Hitlerile ja Teisele maailmasõjale, küsis ta: „Kas ta mõistab sõnade „taas” tähendust?” Ta väitis, et Euroopa riigid kustutavad õpikutest mälestuse natsismi alistajatest ja eemaldavad nende mälestusmärke.

Lavrovi hoiatused näisid olevat vastuolus Putini väidetega, nagu poleks tal kavatsust sel kontinendil sõda alustada.

Wadephul ütles: „Ma ei taha, et meie, eurooplased, jätaksime dialoogi Venemaaga täielikult ameeriklaste hooleks. Seetõttu ma selle vestluse pidasingi.” Ta nõudis väidetavalt Venemaa hübriidrünnakute lõpetamist.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas: „Paljudel luureteenistustel on teavet, et venelased soovivad laiendada oma sõda ja tegevust teistesse riikidesse – ja võimalik, et ka teistesse piirkondadesse.”

Öiste rünnakute käigus püüdis Venemaa hävitada Ukraina kõrgtehnoloogilisi andmekeskusi – see kampaania on juba põhjustanud telekanalite töö katkemise ja ohustanud mobiilset internetti.

Pärast plahvatusi Solomjanskõi rajoonis tekkis Kiievi kohale seenekujuline pilv. Hukkus vähemalt üks inimene.

Ševtšenkivskõi rajoonis võeti sihikule mobiilioperaatori ja internetiteenuse pakkuja Vodafone’i kontor.

Rumeenias tõsteti õhku NATO hävitajad F-18 ja helikopter IAR-330 SOCAT, kuna Ukraina piiril Doonau jõel tuvastati Vene droonide oht.

Venemaa armee juhitavate lennukipommidega tehtud rünnakutes Ukraina linnale Sumõle hukkus kaks ja sai vigastada veel 28 inimest, sealhulgas lapsed.

Putini halastamatud rünnakud tsiviilelanike vastu jätkusid: Zaporižja oblastis hukkus kolm ja sai vigastada vähemalt neli inimest.