Kui grupp Euroopa ametnikke saabus eelmisel kuul Kiievisse Ukraina iseseisvuspäeva tähistama, said nad murettekitavaid uudiseid.

Euroopa Liit, üks Ukraina peamisi toetajaid, oli selle aasta alguses riigile enam kui 100 miljardi dollari suuruse laenu vormistanud. Kuid president Volodõmõr Zelenski ütles liitlastele, et Ukraina seisab nüüd silmitsi ootamatult suure kaitse-eelarve puudujäägiga. Aasta lõpuni vajab ta veel 27 miljardit dollarit, vahendab New York Times.

Ukraina taotlus üllatas ja tekitas rahutust paljudes Euroopa ametnikes ajal, mil Kiievil, kellel napib õhutõrjet end kaitsmaks Venemaa pidevate drooni- ja raketirünnakute eest, on käsil üks ohtlikumaid hetki alates 2022. aastast.

Eurooplased mõistavad, et Ukraina võitleb oma eksistentsi eest, kuid ei oodanud nii suurt eelarvepuudujääki, ütlesid neli Euroopa diplomaati, kes, nagu ka teised selles artiklis tsiteeritud isikud, rääkisid anonüümselt, kuna neil polnud volitusi avalikult rääkida. Privaatselt on mõned seadnud kahtluse alla, kas raha kulutatakse tõhusalt, ütlesid kaks Euroopa ametnikku, või kas vajadustega liialdatakse.

Praegu püüavad Euroopa ametnikud kiiresti selgust saada, millest puudujääk tekkis, kui suur see täpselt on ning kas ja kuidas saata tänavu lisaraha. Kiiev palub puudujäägi katmisel abi ka Suurbritannialt, Kanadalt ja Jaapanilt.

Ootamatu abipalve võib pingestada Ukraina suhteid liitlastega just sel ajal, mil riik nende toetust hädasti vajab. Kuna Ameerika Ühendriigid on Kiievi rahalisest toetamisest tagasi tõmbunud, on Euroopa rahaline abi muutunud veelgi olulisemaks. Samas peavad riigijuhid leidma tasakaalu Ukraina toetamise ja siseriiklike kulutuste prioriteetide vahel, vastasel juhul riskivad nad valijate pahameelega.

Kiievi rahapuudus tuletab teravalt meelde, et Ukraina toetamine läheb üha kallimaks. Riik seisab silmitsi Venemaa lakkamatute rünnakutega, sealhulgas sadamate pommitamisega, mis on jätnud selle ilma olulisest tuluallikast. Samuti on kriitiliselt väheks jäänud USA päritolu püüdurrakette, mis suudavad alla tulistada ballistilisi rakette, mistõttu püüab riik kiirendada oma alternatiivide väljatöötamist.

„Sõda on objektiivselt muutunud kulukamaks,” ütles Ukraina välispoliitika ekspert Olena Prokopenko, kes töötab uurimisinstituudis German Marshall Fund vanemteadurina.

Ta lisas, et kui Ukraina suudab Euroopa riikidele tõestada, et vajab seda raha hädasti, siis „usun, et nad leiavad võimaluse – nii Ukraina kui ka iseenda huvides”.

Eelarveaugu tekkepõhjus on endiselt ebaselge ja teatud määral küsitav. Eelmisel kuul Kiievis kõneldes märkis Zelenski, et osa kulutustest tehti endise kaitseministri Mõhhailo Fjodorovi ametiajal – Fjodorov oli pooldanud kaitsetööstuses ulatuslikke muudatusi ning vabastati hiljuti ametist – samm, mis vallandas tänavaprotestid.

Kaitseministeerium „kasutas selle aasta lõpuks eelarvesse kavandatud vahendeid ja loomulikult on kogupuudujääk 27 miljardit dollarit”, ütles Zelenskõi 24. augustil Euroopa ja Suurbritannia juhtide kohtumisel.

Fjodorov on eitanud, et tema ametiajal oleks nii suur puudujääk eksisteerinud, ja öelnud, et see peab olema seotud ministeeriumi uue juhtkonna projektidega.

Ukraina ei ole veel avalikustanud oma lühiajaliste eelarvevajaduste täielikku jaotust, kuigi Zelenski ütles eelmisel kuul ajakirjanikele, et see hõlmab relvi, sõdurite palku ja lahingus langenud sõdurite peretoetusi.

Ukraina parlamendi eelarvekomisjoni juht Roksolana Pidlasa ütles, et teda hoiatati juba selle aasta alguses, et oodata on ligikaudu 7,5 miljardi dollari suurust puudujääki. Samas kasvasid sõjalised kulutused 2026. aasta esimese kaheksa kuu jooksul võrreldes eelmise aastaga enam kui 17 protsenti, märkis Pidlasa.

„Need puudujäägid tekivad seetõttu, et sõda muutub iga aastaga aina kulukamaks,” ütles Pidlasa. „Peame arvestama sellega, et Venemaa taktika muutub ja see halvendab Ukraina olukorda.”

Ta märkis, et Venemaa sagenenud rünnakud Ukraina tööstusobjektidele – sealhulgas metallurgiatehastele ja teraviljaekspordi koridorile – on ainuüksi viimase kuu jooksul jätnud Ukraina ilma ligikaudu poolest oodatud tulust.

Ukraina peaminister Serhi Koretski on palunud seadusandjatel kehtestada kokkuhoiumeetmed. Kuid kärbetel on oma piirid.

„Me ei saa teha järeleandmisi oma sõjaväe toetamises, sest kaalul on meie ellujäämine,” ütles Ukraina parlamendi väliskomisjoni esimees Oleksandr Merežko. Tema sõnul on suurimate kulutuste – näiteks sõdurite palkade või peretoetuste – kärpimine välistatud. „See peaks olema meile püha.”

Kuigi Ukraina rahastuspuudujääk tuli paljudele EL-i liikmesriikidele ootamatusena, otsib Brüssel võimalusi selle katmiseks, kui see peaks vajalikuks osutuma.

EL-i majandusvolinik Valdis Dombrovskis vestles esmaspäeval Koretskõiga. Pärast kohtumist sõnas Euroopa Komisjoni pressiesindaja Balazs Ujvari, et esimese sammuna tuleb saada selge ülevaade riigi eelarve- või finantsolukorrast.

President Zelenski on teinud ettepanekuid selle kohta, kuidas Euroopa saaks aidata – näiteks kiirendades Ukrainale mõeldud laenu väljamaksmist.

Euroopa Liit kiitis selle hiiglasliku laenu Ukrainale lõplikult heaks alles pärast keerulist ja pingelist poliitilist protsessi. See enam kui 100 miljardi dollari suurune abipakett on plaanitud välja maksta kahe aasta jooksul: pool summast 2026. aastal ja teine ​​pool 2027. aastal.

Kaheksa Euroopa diplomaati ja ametnikku nõustusid, et väljamaksete kiirendamine võib olla ainus toimiv viis Ukraina kiireks varustamiseks täiendavate rahaliste vahenditega. Mõned Euroopa ametnikud on märkinud, et selline plaan kogub üha enam toetust.

„Jätkame rahastamist Ukraina toetuslaenu kaudu ja toome vajaduse korral selle rahastuse varasemasse perioodi,” ütles Iirimaa välisminister Helen McEntee pärast eelmisel nädalal toimunud kaitseministrite kohtumist.

Selles osas pole aga kaugeltki kokkuleppele jõutud, kuna Euroopa Komisjoni ametnikud alles hindavad rahastamispuudujäägi suurust. Lisaks tekitaks see veel ühe probleemi: järgmise aasta teiseks pooleks jääks vähem raha.

Samuti survestab Ukraina Euroopa Liitu konfiskeerima Venemaa riigivarasid – see oleks viis kiiresti märksa suurema rahasumma hankimiseks.

Belgias asuvas finantsdepositooriumis Euroclear hoitakse enam kui 200 miljardi dollari väärtuses külmutatud Venemaa varasid. Euroopa ametnikud kaalusid eelmisel aastal nende vahendite kasutamist Ukraina laenu tagatisena, kuid plaan kukkus viimasel hetkel läbi Belgia ja teiste riikide vastuseisu tõttu.

Nüüd püüavad Rootsi ja teised EL-i riigid taas päevakorda tuua idee kasutada seda raha Ukraina toetamiseks, ilma et see koormaks riigieelarveid.

Siiski püsivad takistused, mis varasema plaani nurjasid. Kõige olulisem on Belgia kõhklus: kardetakse, et võõrriigi varade konfiskeerimine võib vallandada finantskriisi, andes märku, et välismaist raha võidakse poliitilistel põhjustel ära võtta, mis omakorda paneks rahaomanikke oma vahendeid Euroclearist ja teistest Euroopa finantsasutustest välja viima.

Selliste takistuste tõttu kuluks külmutatud raha kasutamist käsitleva kokkuleppe saavutamisele – kui see üldse võimalik on – mitmeid kuid aega.

Ukraina välisminister Andri Sõbiha kutsus hiljuti Euroopa riike üles kiiresti otsustama külmutatud varade saatuse üle ega käsitlema neid vaid kui tulevast läbirääkimisvahendit. „Läbirääkimised seisavad alles ees,” ütles ta, „kuid raha on praegu vaja.”