Täna esmaspäeval 28. septembril tuli uudis, et nn väikse NATO ehk Ühendekspeditsiooniväe JEF riigid loovad uusi lahinguüksusi. See on välis- ja julgeolekupoliitiliselt märkimisväärne uudis.

Praktikas tähendab see seda, et Suurbritannia pakub JEF-i riikidele tuumakaitset riiklikul tasandil – ehk JEF-i raamistiku kaudu –, selle asemel et toetuda vaid NATO tuumakaitsele. See kaitse laieneb ka Soomele ning selles mängivad keskset rolli Suurbritannia tuumarelvi kandvad allveelaevad.

Soome parlamendi riigikaitse komisjoni esimees Heikki Autto ütles väljaandele Iltalehti, et kaitseminister Antti Häkkänen annab komisjonile selles küsimuses homme ülevaate.

„Nüüd, mil see teema on päevakorda tõusnud, olen palunud, et kogu riigikaitse komisjon saaks homme minister Häkkänenilt selle kohta ülevaate,” lausus ta.

Küsimusele, millal ta ise sellest teemast teada sai, vastas Autto, et vahetas nädalavahetusel ministriga sõnumeid vajaduse kohta saada esialgne ülevaade.

Autto keeldus kommenteerimast, kas riigikaitse komisjoni tavaliikmed olid selle teema kohta varem mingit teavet saanud.

Iltalehti andmetel on sellist teavet olnud vähe. Teabe liikumine komisjoni liikmeteni on olnud aruteluteemaks ka varem praeguse parlamendikoosseisu ajal.

JEF-i riigid allkirjastavad tänavu novembris Oslos lepingu lahingujõu loomiseks. Autto tervitab JEF-i riikide kiiret edasiminekut. Soome ja kõigi JEF-i riikide kaitse tugevdamise seisukohast on märkimisväärne, et uute JEF-i lahingujõudude operatiivtegevus ei nõuaks NATO 5. artikli käivitamist. Tegemist on jõuga, mis täiendab NATO-t.

Autto sõnul tugevdab see uus algatus Soome kaitse kolmandat sammast. Esimene sammas on usaldusväärne riigikaitse ja teine ​​NATO liikmesus. Lõppkokkuvõttes tagab rahu säilimise Euroopas NATO 5. artikkel.

Kolmas sammas koosneb mitmepoolse ja kahepoolse kaitsekoostöö erinevatest vormidest – ning nendega seotud sidemete võrgustikust –, mida Soome on taas jõuliselt tugevdama hakanud. Autto hinnangul lisab see kolmas sammas väärtust nii riigikaitsele kui ka NATO liikmesusele. JEF on sarnaselt meelestatud riikide koalitsioon, mis keskendub Läänemerele, Põhjamerele ja Põhja-Atlandile.

„Ühendkuningriigi esitatud uus ettepanek annab koostööle olulist ja konkreetset sisu,” ütles Autto, lisades, et ka tema ootab homme komisjonis lisateavet.

Autto sõnul ei viita uus lahinguüksus NATO suhtes kõhklevale usule, vaid pigem alliansi tugevdamisele.

„NATO võimekusi kavandatakse ühiselt. Otsused selle kohta, kuidas täita ohuhinnangute põhjal kindlaks tehtud võimekusnõudeid, langetatakse kollektiivselt. Kui riigid sõlmivad võimekuste suurendamiseks kahe- või mitmepoolseid piirkondlikke kokkuleppeid, liituvad need jõupingutused lõpuks ühiseks võimekuseks, mis toetab kogu alliansi tugevust. Selles mõttes ei näe ma seda kuidagi NATO-t nõrgestava sammuna, pigem on see kasulik kõigile,” märkis ta.

JEF-i koostöö võimaldab luua heidutusvõimekust, et ennetada rünnakuid piirkonna vastu. Samavõrra oluline on ka piirkonda suunatud hübriidtegevuse tõkestamine.

„Suurbritannia konkreetne algatus JEF-i raames on äärmiselt oluline, arvestades Soome suurt sõltuvust Läänemere laevaliiklusest. Riigi puhul, kellel on pikaajaline ja väärikas mereväetraditsioon, on Suurbritannia sõnum pühendumusest hoida Läänemere laevateed avatuna tohutu tähtsusega,” lisas ta.

Suurbritannia sõnumi edastas väljaandele Iltalehti Briti kuningliku merejalaväe ülem kindral Gwyn Jenkins.

JEF-i liikmesriigid on Ühendkuningriik, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, Eesti, Läti, Leedu ja Holland.

Kas uus Põhja-Euroopa piirkonna väekoondis viitab sellele, et olukord Lõuna- või Lääne-Euroopas erineb olukorrast põhjas? Autto rõhutab, et NATO ohuhinnang on ühine ja kõigi liikmete poolt jagatud. See toob esile tõsise ja pikaajalise ohu, mida Venemaa NATO-le kujutab.

„On tõenäoline, et näiteks Vahemere-äärsetes riikides tajutakse rahvusvahelist terrorismi konkreetsema ohuna, samas kui Venemaa imperialistliku ekspansionistliku poliitikaga seotud stsenaarium on palju konkreetsem siin põhjas ja meie [Euroopa] idatiival. Riikidel on erinevad prioriteedid. See ei vähenda aga vähimalgi määral 5. artikli ja NATO kollektiivse tegevuse tähtsust – riigid, kes tajuvad oma julgeolekukeskkonnas konkreetset ohtu – nagu meie puhul Venemaa oht –, püüavad selleks ühiselt valmistuda.”

Autto sõnul toimub uute JEF-i lahingujõududega seotud otsuste langetamine presidendi ning valitsuse välis- ja julgeolekupoliitika komisjoni (TP-UTVA) ühise foorumi kaudu. Parlamenti hoitakse toimuvaga kursis.

Autto sõnul on oluline, et Ühendkuningriik saadaks tugeva toetussignaali Soomele ja teistele idatiiva riikidele. Samuti on oluline tagada, et NATO eesliini maismaavägede (FLF) tegevus Soomes oleks kooskõlas hiljuti väljakuulutatud uute ettevõtmistega.

Mereväeüksused on uue JEF-i algatuse võtmekomponent, samas kui FLF-i peamine eesmärk on tagada Ühendkuningriigi ja teiste partnerriikide pühendumus põhjaosa maismaakaitse tugevdamisele.

Autto märgib, et uue JEF-i tegevuse puhul kehtib endiselt üldpõhimõte, mille kohaselt Soome ei soovi rahuajal oma territooriumil tuumarelvi hoida, selles poliitikas muudatusi ei ole.

Samas võimaldab hiljuti uuendatud tuumaenergiaseadus tihedamat kahepoolset koostööd – näiteks praeguseid jõupingutusi koos Ühendkuningriigiga heidutuse loomiseks ja Soome julgeoleku tugevdamiseks. Soome süvendab samuti koostööd Prantsusmaaga, nagu varem teatatud.

Autto sõnul on Ühendkuningriik olnud uue JEF-i algatuse peamine eestvedaja. „Kuid homme kuuleme ministrilt ka Soome rollist selles protsessis,” sõnas ta.

Autto ütles, et Soome üheks peamiseks eesmärgiks on olnud NATO juhtimisstruktuuri kohandamine nii, et Soome alluks – koos teiste Põhjamaade, Ühendkuningriigi ja Põhja-Ameerika riikidega – NATO Norfolki ühendväejuhatuse (Joint Force Command Norfolk) vastutusalasse.

Nagu paljud teisedki Soome tegevuse aspektid, rõhutab ka hiljuti välja kuulutatud JEF-i lahinguüksus Arktika piirkonna tähtsust, mis on Soome jaoks kriitilise tähtsusega.

Autto sõnul ei tulene JEF-i lahinguüksuse loomine konkreetsetest uutest ohuhinnangutest, vaid pigem hinnangust – mis on aluseks NATO kollektiivkaitseplaanidele – Venemaa pikaajalisele ohule Euroopa rahule.

Millist reaktsiooni Venemaalt selle uue algatuse järel oodatakse?

„Venemaa reaktsioonid mis tahes Euroopa kaitsevõimet tugevdavatele meetmetele kipuvad olema üsna jahedad, kuid ma ei oota ka selle sammu puhul mingit erilist reaktsiooni. Komisjon kuulab homme ministrit. Kui luureandmed viitavad sellele, et Venemaa võib just sellele reageerida, saaksime sellest kindlasti teada. Samas ei usu ma, et see toob kaasa midagi olulisemat kui näiteks see pettumus, mida Venemaa väljendas siis, kui Soome sõlmis Prantsusmaaga strateegilise partnerluse.”

Kas eesmärk on siin säilitada rahu Euroopas?

„Eesmärk ongi säilitada rahu Euroopas, luues heidutusvahendi, mis hoiab kurja eemal,” vastab Autto.

Endine kaitseminister ja Keskerakonna esimees Antti Kaikkonen ütles värskete JEF-i puudutavate uudiste kohta, et koostöö JEF-i raames on viimase viie aasta jooksul märkimisväärselt tihenenud.

„See on oluline uus samm,” sõnas ta.

Kaikkoneni sõnul suudab JEF teatud olukordades – eriti Põhja-Euroopa julgeoleku küsimustes – tegutseda paindlikumalt kui NATO. „JEF-i eestvedaja Ühendkuningriik on suur sõjaline jõud,” lausus ta.

„Oleks õige, kui kaitseministeerium esitaks parlamendile viivitamata üksikasjalikumat teavet, et oleks võimalik kujundada põhjalik hinnang,” rõhutas Kaikkonen.

Riigikaitse komisjoni liige Mika Kari peab JEF-i puudutavaid uudiseid tervitatavaks ja positiivseks. „See tugevdab Soome kaitsevõimet ja loob konkreetse heidutuse Venemaa hoogustunud sõjalise jõudemonstratsiooni vastu,” kommenteeris Kari.

Kari hinnangul on JEF-i struktuuri eeliseks asjaolu, et selle liikmesriigid on suures osas tugeva sõjalise võimekusega Euroopa riigid. „Eelkõige Ühendkuningriigil on lisaks tuumarelvadele olemas võimekus tegutseda nii maal, merel kui ka õhus – sealhulgas allveelaevadega –, samuti on tõestatud võimekus saata vägesid kriisipiirkondadesse. Oleme aastaid korraldanud õppusi koos JEF-i riikidega, mistõttu on operatiivvalmidus ja võimekus juba ammu proovile pandud,” ütles Kari.

„Kuigi JEF-i õppuste eesmärk on olnud kaitsevõime tugevdamine, tekitab asjaolu, et teade uutest lahinguüksustest järgnes Venemaa hiljutisele retoorika karmistumisele, küsimuse, kas ajastus oli osaliselt vastus neile avaldustele,” jätkas ta.

„Prantsusmaa mõne nädala tagune tuumaalgatus ja nüüdne uudis näitavad, et NATO võtab Venemaa retoorikat tõsiselt,” lisas Kari.