Bensiini – ja eriti diislikütuse – hinna tõus sunnib üha enam autojuhte ületama tanklas oma taluvuspiiri. Autojuhtidelt pärinevaid hinnaandmeid koondava veebilehe polttoaine.net andmetel oli 95-oktaanise bensiini keskmine hind Soomes eile reedel 11. septembril 2,28 eurot liitri kohta, diislikütuse liitri keskmine hind aga 2,43 eurot.
Lähis-Idas jätkuv sõjategevus kergitab toornafta hinda. Sel nädalal ületas toornafta Brenti hind taas 100 dollari piiri. Pikemas perspektiivis on diislikütuse hind tõusnud tagasi samale kõrgele tasemele, mida nähti vahetult pärast Venemaa agressioonisõja algust 2022. aasta alguses, vahendab Yle.
Siiski on bensiini ja diislikütuse hinnad viimasel ajal tõusnud isegi kiiremini kui toornafta hind, märgib Soome Kaubanduskoja juhtiv transpordiekspert Hanna Kalenoja.
Põhjuseks on see, et Lähis-Ida pikaajaline kriis hoiab rafineerimistehased tööst väljas, samal ajal kui ülemaailmsed kütusevarud on kahanenud. Ukraina löögid Venemaa naftatöötlemisrajatistele on muutnud Venemaa diislikütuse netoimportijaks, vähendades pakkumist veelgi.
„Kütusepuuduse pärast muret ei ole, kuid madal varude tase mõjutab kindlasti hinnasuundumusi. Olukord on praegu murettekitav, eriti diislikütuse ja kerge kütteõli osas, kuna tarbimine kasvab kütteperioodi lähenedes Euroopas ja Ameerika Ühendriikides,” selgitab Kalenoja.
Transpordiekspert Hanna Kalenoja sõnul viitavad pikaajalised hinnafutuurid küll juba langustrendile, kuid vahetut leevendust pole oodata. Tanklates müüdava kütuse hinna languse algust on raske ennustada, kuna olukord sõltub Lähis-Ida sündmustest.
„Ilma Pärsia lahe piirkonnast pärinevate rafineeritud naftatoodete takistusteta turulepääsuta on hindade langus ebatõenäoline,” lisab ta.
Kalenoja märgib, et kütusehindade osas on endiselt suurem surve hinnatõusule kui märgid langusele pöördumisest. Tema sõnul on Soomes diislikütuse hind tõusnud Euroopa kõrgeimale tasemele eelkõige riigi suhteliselt kõrge kütusemaksustamise tõttu.
Soome Kaubanduskoja transpordiekspert Hanna Kalenoja märgib, et kütusehindade järsud tõusud on sel kümnendil otseselt mõjutanud ka tarbijate käitumist.
Venemaa alustatud sõda 2022. aastal kergitas bensiini hinna üle kahe ja poole euro peale liitri kohta. Tol aastal vähenes bensiini ja diislikütuse tarbimine ligikaudu kuus protsenti.
Kalenoja sõnul on kütusehindade püsimisel väga kõrgel tasemel märgatavalt kasvanud ka huvi elektriautode vastu. „Nõudlus elektriautode järele on suurenenud. 2022. aastal toimus järsk kasv. Ka tänavu on huvi elektriautole ülemineku vastu olnud tavapärasest suurem, kuna kokkuhoid ülalpidamiskuludelt on märkimisväärne.”
