Soomes kukkusid kortermaja juures ehitustellingud alla, kaks sõiduautot said kahjustada

Kotkas oli eile pühapäeval 20. septembril juhtum, kus ehitustellingud tuule tõttu kokku varisesid. Kaks maja ees seisnud autot said kahjustada.

See on äärmiselt harukordne asi, väidab tellingutele ja ilmastikukaitsekonstruktsioonidele spetsialiseerunud ettevõtte Telinekataja Oy tegevjuht Markku Kataja.

Pühapäeval varisesid ettevõtte püstitatud tellingud kokku kogu kortermaja fassaadi ulatuses Kotkas Sunila linnaosas. Õnnetus juhtus aadressil Valliniemenkatu 6.

Pühapäeva õhtul väljaandele Iltalehti antud kommentaaris märkis Kataja, et tugineb hetkel meedias avaldatud fotodele ja ettevõtte siseinfole.

„Olen ​​saanud objektilt teavet, et tellinguid parajasti demonteeriti ja puhus väga tugev tuul, mingil põhjusel haaras tuul konstruktsioonist kinni ja rebis selle seina küljest lahti,” märkis ta.

Kataja sõnul uurib ettevõte, millised tegurid – lisaks tugevale tuulele – varingule kaasa aitasid.

Käimas on sisejuurdlused ning läbirääkimised ettevõtetega, kes teostasid lammutus- ja remonttöid. Eesmärk on muu hulgas välja selgitada, kas lammutustööde käigus tehti viga, selgitab Kataja.

Tegevjuhi sõnul ei tohiks nõuetekohaselt projekteeritud, püstitatud ja kinnitatud tellingud ainuüksi tugeva tuule tõttu kokku kukkuda.

„Kui mõelda, kui palju on üle Soome püstitatud tellinguid ja milliseid torme siin esineb, siis selliste tellingute kokkuvarisemine on väga haruldane,” lausus ta.

Seetõttu on oluline asja põhjalikult uurida, lisas ta.

Kataja sõnul võetakse tellingute projekteerimisel alati arvesse tuulekoormust. Tal ei ole täpset teavet selle kohta, millisele tuulekiirusele selline konstruktsioon vastu pidama peab. Ettevõtte juht märgib, et arvutuste eest vastutavad ettevõtte insenerid.

Loomulikult peab see vastu pidama tormituultele, mis on Soome laiuskraadidele omased, märkis ta.

Ettevõte Telinekataja on tegutsenud 60 aastat ja Kataja ei mäleta, et midagi sellist oleks varem juhtunud. Tegemist on tema sõnul äärmiselt haruldase juhtumiga.

Ta leiab, et kuigi selliseid juhtumeid Soomes ette tuleb, juhtuvad need sagedamini väiksematel ehitusobjektidel. Kataja ei usu, et Kotkas kokku varisenud tellingud oleksid alla kukkunud neile kinnitatud kattekilede tõttu.

Ilmastikukaitsesüsteemides kasutatakse sageli kattekilesid, seega pole see midagi ebatavalist, märgib ta.

Siiski ei oska ta hinnata konkreetseid stsenaariume, mis võisid õnnetuseni viia, ega seda, kas kattekiled tulnuks demonteerimise käigus varem eemaldada.

Tema sõnul võib õnnetuse põhjus suuresti sõltuda sellest, kuidas tellingud seina külge kinnitatud olid. „Kõik taandub sellele, kuidas demonteerimistöid tehti ja kas näiteks ei olnud seinast lahti võetud liiga palju kinnitusi,” sõnab ta.

Tellinguid demonteeris ettevõtte Telinekataja alltöövõtja. Pühapäeva õhtul ei osanud Kataja öelda, millise ettevõttega oli tegemist.

Kataja sõnul pole veel selge, milline ettevõte õnnetuse eest vastutab. Tegevjuht märgib, et tal puudub teave selle kohta, kas demonteerimistööd veel kestsid. Samuti ei osanud ta kinnitada, millal demonteerimistööd algasid.

Pühapäeval külastasid õnnetuspaika tellingute paigaldus- ja demonteerimismeeskond ning Telinekataja juhtkond. „Olukord on meie kontrolli all,” märgib ta.

Kataja tunneb kergendust, et õnnetuses keegi viga ei saanud. Tema sõnul otsustab loa- ja järelevalveamet, kas juhtum toob kaasa tööohutusjärelevalve uurimise. Amet viib läbi oma uurimise, kui peab seda vajalikuks, lisab ta.

Soome ilmateenistuse valvesünoptik ütles väljaandele Iltalehti, et tuule kiirus Kotkas oli kella 16.20 ja 16.30 vahel umbes 7–8 meetrit sekundis. Tuulepuhangud ulatusid 11–13 meetrini sekundis.

Tuul ei olnud seal eriti tugev, sõnas ta. Meteoroloog lisas, et merealal esines veidi tugevamaid puhanguid, mis ulatusid umbes 13–14 meetrini sekundis.

Kymenlaakso päästeteenistus teatas varem, et õnnetus juhtus kella 16.30 paiku.

Fassaadiremondi peatöövõtja on Maalausliike J. Halme Oy. Ettevõtte tegevjuht Kari Huttunen ütles, et talle teatati pühapäeva õhtul, et ööl vastu pühapäeva puhunud tuulepuhangud olid tellingute seinakinnitused lahti rebinud.

Tema sõnul alustati ettevõtte Telinekataja tarnitud tellingute demonteerimist laupäeval. Huttunen märkis, et laupäeval võeti maha ligikaudu pool hoonet ümbritsevatest tellingutest.

Huttunen märgib, et tellingute eest vastutab Telinekataja. Samuti tõdeb ta, et on ebatavaline, kui seda tüüpi tellingud tuule tõttu kokku kukuvad. Tuul peaks olema äärmiselt tugev, lisab ta.

Huttunen rõhutab, et ettevõtte tellitud tellingud peavad stabiilsuse ja konstruktsiooni terviklikkuse tagamiseks alati vastama seaduses sätestatud nõuetele.

Ta meenutab, et tellingud püstitati Valliniemenkatule maikuus. Huttuneni sõnul pole nende objektidel varem sarnaseid õnnetusi juhtunud. Maalausliike J. Halme ja Telinekataja on ka varem koostööd teinud.

Huttunen ei usu, et tellingute püstitamisel tehti viga. „Need oleksid juba varem alla kukkunud, arvestades, et need on seal mitmeid kuid seisnud,” lausub ta.

Tema hinnangul võis varingu põhjustada tellingute külge kinnitatud kaitsekate. Ta ütleb, et oleks ise katte eemaldanud, just nimelt tuulekoormuse tõttu.

„Oletan, et viga tehti demonteerimise käigus – et kõiki katteid ei eemaldatud,” märgib ta.

Soome Ehitustööstuse Liidu (RT) ekspert Henri Litmanen ei ole Kotka juhtumit uurinud, kuid kommenteeris teemat üldiselt.

Litmaneni sõnul võib tellingute varisemisel olla mitmeid põhjuseid. Näiteks ei pruukinud tellingud olla nõuetekohaselt projekteeritud või õigesti paigaldatud. Üheks põhjuseks võib olla ülekoormus – kui konstruktsioonile on asetatud liiga palju demonteeritud fassaadimaterjali.

„See koos näiteks ebapiisava ankurdusega. Tavaliselt on põhjuseks tegurite koosmõju,” ütles Litmanen, kommenteerides üldiselt tellingute varisemise põhjuseid.

Litmaneni sõnul ankurdatakse tellingud ohutuse tagamiseks hoonete külge, kuid ankurduse vajadus sõltub konkreetsest tellingusüsteemist ja selle kõrgusest. Samuti mängivad rolli tellingute alus ja asukoht. Mittestandardsed konstruktsioonid nõuavad eraldi projekteerimist.

Oma osa on ka ilmastikuoludel, kuid Litmanen ei oska peast öelda, millisele tuulekiirusele kõnealused tellingud projekteeritud olid.