Nelja aasta pärast võivad Helsingi külje all asuvas Espoos ringi sõita vaid elektriajamiga veoautod ja kaubikud.

Muudatus ei puuduta kogu linna, vaid ainult teatud piirkondi. Espoo plaanib kehtestada raskeveokitele nn heitevabad tsoonid, mis peaksid jõustuma 2030. aastaks, vahendab Helsingin Sanomat.

Plaani eesmärk on vähendada veoautode ja kaubikute heitkoguseid – need sõidukid tekitavad ligikaudu kolmandiku Espoo koguheitest.

Heitevabu tsoone kavandatakse koostöös Helsingiga, kuna samad transpordiettevõtted tegutsevad mõlemas linnas. Linnavalitsus arutab plaani eelnõud oma täna esmaspäeval, 28. septembril toimuval istungil.

Espoo linnapea Mervi Katainen ei tea veel, milliseid piirkondi piirangud puudutavad või kuidas heitevabaduse nõude täitmist praktikas kontrollitakse.

Näiteks ei oska ta veel öelda, kas bensiinimootoriga veokitele määratakse piirangutega aladel sõitmise eest trahve.

Kui üleminekuajakava on liiga tihe, ei suuda ettevõtted õigeks ajaks uut ja kallist elektriautodest koosnevat autoparki soetada – vähemalt mitte ilma välise rahastuseta, märgib Katainen.

On oht, et transpordiettevõtted hakkavad heitevabu tsoone lihtsalt vältima, märgib linnavolinik Markku Markkula. Samuti on vaja piisaval hulgal veokitele mõeldud laadimisjaamu, mis asuksid marsruutide ääres mugavates kohtades, et laadimine ei võtaks liiga palju autojuhtide tööaega.

Esialgsete plaanide kohaselt näeks rakenduskava välja selline: 2028. aastal vähendataks raskeveokite heitkoguseid leebemate nõuete alusel. Seejärel nõuded karmistuksid kuni 2030. aastani, mil transpordiettevõtetelt nõutaks heitevabaduse saavutamist. Esialgu kehtiks muudatus vaid piiratud katsealadel, laienedes hiljem suurematele tsoonidele.

Ettepaneku eesmärk on kiirendada linna süsinikuneutraalsuse eesmärgi saavutamist. Kui eesmärk täidetakse, on Espoos tekkivad kasvuhoonegaaside heitkogused 2030. aastaks vähenenud 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.

Praeguseks on Espoo heitkoguseid vähendatud peaaegu poole võrra võrreldes 1990. aasta tasemega. See tähendab, et heitkoguste 30-protsendiliseks vähendamiseks on jäänud neli aastat.

Eesmärgi täitmine näib keeruline. Seetõttu on nüüd seatud uus sihtaeg aastateks 2032–2034. See on Espoo jaoks realistlikum eesmärk.

Praegune heitkoguste vähenemine on suuresti uute energialahenduste teene. Kui Fortum 2024. aastal söest loobus, langesid heitkogused järsult. „Heitkoguste vähendamine Espoos on edenenud muljetavaldavalt,” märgib Katainen.

Siiski on veel tööd teha. Aastatel 1990–2025 vähenesid transpordist tulenevad heitkogused Espoos vaid 11 protsenti, kuigi linna koguheitkogused vähenesid poole võrra. „Arenguruumi on, eriti raskeveotranspordis,” ütleb Katainen.

Miks ei ole transpordisektori heitkogustega varem tegeletud, arvestades, et aasta 2030 läheneb kiiresti? See küsimus on kindlasti peast läbi käinud ka linnavolikogu liikmel Henna Partanenil. „Olles kolmteist aastat volikogus olnud, olen sageli mõelnud, miks konkreetseid meetmeid ei rakendata,” arutleb Partanen.

Osa selgitusest peitub elektrisõidukite – eriti veoautode ja kaubikute – tehnoloogia kiires arengus. Partaneni sõnul oleksid heitmevabad tsoonid raskeveotranspordile veel vaid kümne aasta eest olnud täiesti võimatud. „Nüüd on nende rakendamiseks vajalik võimekus olemas,” ütleb ta.