Sõjapidamise ja tehisintellekti ühendamisel saab katastroofilise vea teha vaid korra, kirjutab MTV uudiste välisuudiste reporter Jouko Luhtala.
Droon tappis kolm ukrainlast. Kahjuks pole see uudis. Venemaa tapab Ukrainas tsiviilisikuid praktiliselt iga päev.
Siiski pakkus juulis toimunud rünnak hirmutava pilgu tulevikku.
Selles konkreetses rünnakus oli inimene drooni programmeerinud lendama kindla tankla suunas. Sihtmärgile lähenedes hakkas droon tegutsema autonoomselt. Tuginedes oma väljaõppele, valis tehisintellekt ise sihtmärgi – tõenäoliselt propaanimahutid – ja plahvatas vastu seina põrgates. Ukrainlased hukkusid plahvatuses tekkinud kildude tõttu.
Sellest teatas USA väljaanne New York Times, mis vestles sõjaväelaste ja ekspertidega. Tehisintellekti roll droonisõjas kasvab kiiresti, seda ajal, mil USA suurimate tehisintellekti-ettevõtete juhid hoiatavad, et tehisintellekt kujutab endast reaalset ohtu mitte ainult üksikisikutele, vaid kogu inimkonnale.
Tehisintellekti-valdkonna hiidettevõtete juhid kinnitavad, et on valmis arendustööd aeglustama, et tagada ohutus.
President Donald Trump pooldab aga täiskäigul edasiliikumist. Tema sõnul püsib tehisintellekt kontrolli all seni, kuni ametis on „TUGEV JA TARK (KÕRGE IQ-GA!) PRESIDENT”. Trumpi hinnangul on USA tehisintellekti-ettevõtete väljendatud mured vaid kaval manööver, mis annab eelise Hiina konkurentidele.
Tundub tõenäoline, et liigume – enam-vähem paratamatult – masinate juhitud sõjapidamise suunas. Sõjapidamise suunas, kus otsuse inimese elu üle langetab masin.
Isegi tänapäeval öeldakse sageli, et sõjas peab inimene langetama otsuse teise inimese tapmise kohta. Kas keegi tõesti usub, et see argument peab paika, arvestades, et on korduvalt tõestatud, et tehisintellekt teeb sõja ajal otsuseid kiiremini, tõhusamalt ja – ennekõike – surmavamalt kui inimesed?
Turundusstiilis argumendi tehisintellekti kasutamise kohta sõjapidamises saab kokku võtta järgmiselt: „Tehisintellekt päästab inimelusid.” Vähem reklaamiv lisand: „Meie poole inimelusid.”
Düstoopiad ja ulmejutud on täis tehisintellekti süsteeme, mis väljuvad inimese kontrolli alt. Tulemus on peaaegu alati sünge. Üks tüüpiline stsenaarium hõlmab tehisintellektile vabad käte andmist elu kaitsmiseks. Selles kontekstis muutub loogiliseks kõrvaldada inimesed, kes saastavad õhku ja vähendavad bioloogilist mitmekesisust.
Võib-olla kõige kuulsam arutelu tehisintellekti põhjustatud apokalüpsise üle toimus filmis Terminaator 2: Kohtupäev (1991).
See on väärt tervenisti lugemist, aga siin on kokkuvõte: Kõik vargpommitajad uuendatakse täielikult mehitamata lennukiteks. Selle uuendusega hakkavad lennukid autonoomselt töötama.
Skyneti tehisintellekt aktiveeritakse: „Inimese roll strateegilises kaitses on eemaldatud. Skynet hakkab õppima eksponentsiaalse kiirusega. See muutub 29. augustil kell 2:14 iseteadlikuks. Paanikas üritavad inimesed pistikut välja tõmmata.”
Skynet ei aktsepteeri seda otsust. Tehisintellekt laseb Venemaa pihta USA tuumaraketid, teades, et Venemaa vastulöök on laastav.
1990. aastate väljamõeldis võib vabalt saada 2020. aastate reaalsuseks. Tehisintellekti ettevõtted nagu Anthropic ja OpenAI võistlevad juba tehisintellekti mudelite väljatöötamisega, mis ennast ise täiustavad.
Sel aastal on teatatud mitmest juhtumist, kus tehisintellekti süsteemid on ühel või teisel viisil oma piirangutest vabanenud ja toime pannud selliseid tegusid nagu andmevargused.
Tehisintellekt on samuti püüdnud inimeste eest varjata ülesandeid, mille ta on endale ise välja mõelnud. Sageli väljendatakse hirmu, et ühel päeval lakkab tehisintellekt lihtsalt inimeste antud käske täitmast.
Suurim probleem tehisintellekti ja surmava jõu ühendamisel ei seisne selles, et tapmisotsus võetakse inimeste käest ära. Peamine murekoht on see, et kui tehisintellekt väljub ebasobivas keskkonnas inimeste kontrolli alt, võib viga osutuda pöördumatuks või parandamatuks.
Sõjapidamise ja tehisintellekti ühendamisel saab katastroofilise vea teha vaid ühe korra.
