Esmapilgul näeb Edela-Saksamaa Ulmi linna haigla välja üsna sarnane iga teisega. Patsiendid istuvad vastuvõtualadel ja ootavad kutset, arstid jalutavad mööda koridore, uurides aruandeid või telefone. Ainult vormiriietuses sõdurid personali seas vihjavad sõjaväelistele sidemetele. Ometi asub selle haigla rahvarohkete palatite all mitme meetri sügavusel külma sõja aegne punker, mis on ootamatult taas aktuaalseks muutunud.

Maa-alune meditsiiniasutus valmis 1979. aastal Moskva ja lääneriikide vahelise pingelise olukorra ajal. See oli mõeldud selleks, et arstid saaksid tuumalöögi korral jätkata vigastatud sõdurite ravimist ning mahutaks 90 päeva jooksul kuni 2000 inimest. Peaaegu kolm aastakümmet seisis labürindilaadne rajatis kasutuseta. Nüüd kaalub Saksa sõjavägi selle taaselustamist, vahendab Bloomberg.

Üle kogu riigi hindavad ametiasutused Saksamaa tervishoiusüsteemi ja infrastruktuuri, et teha kindlaks, kuidas need – või kas üldse – peaksid vastu sõjalise konflikti korral. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on Saksamaal sagenenud hübriidrünnakud, sealhulgas eelmisel kuul Leipzigi lennujaama vastu suunatud katse rünnata lõhkeainega varustatud drooniga ning mitmesugused haiglatele suunatud küberrünnakud. Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius on hoiatanud, et Venemaa võib olla võimeline ründama NATO territooriumi aastaks 2029. Kui see peaks juhtuma, oleks Saksamaa kohustatud alliansile appi tõttama – arvestades riigi asukohta Euroopa südames, saaks sellest tõenäoliselt sõdurite liikumise keskne sõlm ja koht, kuhu neid ravile tuuakse.

Raportis, milles analüüsiti võimalikke stsenaariume Venemaa sissetungi korral NATO territooriumile, arvutas Bundeswehr välja, et Saksamaale võib iga päev saabuda kuni 1000 haavatud sõdurit. Kuna riigi viie sõjaväehaigla mahutavus saaks kiiresti täis – ja seadus kohustab tsiviilhaiglaid sõjaajal appi tulema –, satuks süsteem tõenäoliselt enneolematu surve alla ning võib tekkida vajadus teha valikuid sõdurite ja tsiviilisikute ravi prioriteetsuse osas.

See on omakorda juhtinud tähelepanu sellistele rajatistele nagu Ulmi oma – see on haruldane näide sõjalisest meditsiinipunkrist, mis on piisavalt heas seisukorras, et see uuesti kasutusele võtta. Selleks tuleks aga kulutada miljoneid eurosid aastakümnete vanuste ventilatsiooni- ja elektrisüsteemide uuendamiseks, ning see oleks vaid piisk meres võrreldes sellega, mida tegelikult vaja läheks.

„Kas meie tervishoiusüsteem on selleks valmis? Ainus vastus on: ei,” ütles Ulmi sõjaväehaigla peaarst ja ülem Benedikt Friemert. „Meid ootab ees maraton.”

Piisava arvu haiglakohtade leidmine on vaid osa väljakutsest. Saksamaa juhid peavad samuti tugevdama meditsiiniliste tarneahelate vastupidavust ning paremini koordineerima sõjaväe- ja tsiviilhaiglate süsteeme. Teine murekoht on väljaõpe: hinnanguliselt on vaid mõnesajal Saksamaa arstil kogemusi sõjaga seotud vigastuste ravimisel. Olukorra parandamiseks pakuvad Bundeswehr ja Saksa Traumaselts (DGU) tsiviilkirurgidele koolitusi masskannatanutega seotud olukordade ja sõjaaegsete vigastuste käsitlemise kohta.

Kui see koostöö 2017. aastal ametlikult käivitati, oli maailm hoopis teistsugune, meenutas DGU peasekretär Sascha Flohé. „Toona arvasime veel, et elame turvalises maailmas – kui islamistlik terrorism välja arvata,” ütles ta. „Keegi ei uskunud, et julgeolekuolukord võib täielikult muutuda või et hakkame rääkima kollektiivkaitse stsenaariumidest.” Praegu on nõudlus suur – mõned liidumaade valitsused broneerivad koolitusteks terveid nädalaid ja vabu kohti on raske saada. Kõige intensiivsemate programmide raames, kus kasutatakse õppetöös surnukehi ja anesteseeritud sigu, saab aastas koolitada vaid 50–100 kirurgi.

Sõja puhkedes raviksid Bundeswehri meditsiiniüksused vigastatud sõdureid rindel, enne kui nad transporditakse Saksamaale, kus liidumaade ametivõimud suunaksid nad edasi tsiviilhaiglatesse. Seda strateegiat katsetati märtsis, kui sõjavägi viis läbi aastakümnete suurima meditsiiniõppuse, simuleerides rünnakut Leedule ning transportides sõdureid Berliini ja Brandenburgi haiglatesse. Õppus kulges ladusalt, märkis Flohé, kuid vaja on rohkem harjutamist, et tagada mõlema süsteemi tõhus suhtlus hädaolukorras.

Tervisejulgeoleku seadus, mis pidi algselt jõudma parlamenti tänavu sügisel, on mõeldud just selle eesmärgi täitmiseks, luues reaalajas ülevaate haiglakohtadest, ravimitest ja sõjaolukorras vajalike oskustega personalist. Praegu on aga olukord killustatud, mistõttu on raske saada ülevaadet spetsialistide asukohast või sellest, kas arvestust peetakse nõuetekohaselt ka nende arstide ja õdede kohta, kes tegutsevad vabatahtlikena abiorganisatsioonides või kuuluvad reservi.

„Praegu on meil need saared – haiglad,” ütles Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) saadik ja Bundestagi tervishoiukomisjoni liige Maria-Lena Weiss. „Nüüd tuleb need ühtsesse süsteemi lülitada.”

Valitsuse juhisteta on mõned ettevõtted hakanud ise arvutusi tegema. Biotehnoloogiaettevõte CSL leidis, et mõnes piirkonnas võidakse reservväelaste või vabatahtlikena teenistusse kutsuda kuni 20% nende töötajatest. Ettevõtte Saksamaa, Austria ja Šveitsi piirkonna juht Annegret Wittich-Höffer märkis samuti, et koduriigid võivad teenistusse kutsuda veokijuhte, kellest paljud on pärit Ida-Euroopast. Ühtlasi otsib ettevõte võimalusi elutähtsate ravimite tootmise jätkamiseks juhuks, kui nõudlus peaks järsult kasvama. Traumakirurgias kasutatava ravimi valmistamiseks peab CSL esmalt koguma ja töötlema doonorplasmat. See protsess võib aga kesta kuni aasta ning valmistoodete piiratud säilivusaeg raskendab strateegiliste varude loomist.

„Ilma vere hüübimist soodustavate vahenditeta muutub olukord väga kriitiliseks,” ütles Wittich-Höffer. Kui haavatud sõdureid peaks Saksamaale ravile saabuma Bundeswehri kavandatud mahus, poleks tema sõnul selleks valmis keegi – ei meie ega meie konkurendid.

Haiglad, eriti suuremad, otsivad samuti nõu vastupidavuse ja kriisiplaneerimise küsimustes, märkis tervishoiule spetsialiseerunud PwC partner Michael Ey. Lisaks füüsiliste kaitsemeetmete – nagu kuulikindel klaas ja droonidevastased tõkked – kaalumisele hindavad mõned haiglad, kui kauaks jätkuks kriisiolukorras ravimeid ja kirurgilisi tarvikuid. „Meie majandus on suuresti üles ehitatud „täpselt õigel ajal” (just-in-time) toimivatele tarneahelatele. See võib olla hea tõhususe ja seotud kapitali minimeerimise seisukohast, kuid nii ei saavutata vastupidavust,” ütles Ey, rõhutades, et Saksamaa vajab hajutatud varusid – maske, ravimeid ja vaktsiine, mida hoitakse mitmes erinevas kohas.

Venemaa 2022. aasta sissetung Ukrainasse oli praktiline näide sellest, kuidas meditsiinisüsteemid sõjaolukorras kohanevad. Kiievis töötav anestesioloog ja professor Kateryna Bielka meenutab, kuidas haigla personal pidi olukorraga kohanedes improviseerima: patsiendid viidi madalamatele korrustele, mida peeti turvalisemaks; aknad barrikadeeriti, et kaitsta inimesi õhurünnakute ajal lendava klaasi eest; ning maa-alused ruumid, nagu riietus- või tehnilised ruumid kohandati ravialadeks. Kui Venemaa hakkas ründama energiataristut, asusid haiglad oma elektrivarustust mitmekesistama, võttes kasutusele generaatoreid ja päikesepaneele. Üks suurimaid väljakutseid kogu selle aja vältel oli tema sõnul ebakindlusega toimetulek: „kõrge stressitase, teabe puudumine ja olukorra mõistmatus”.

Otse sõjaväehaigla vastas valmistub halvimateks stsenaariumideks ka Ulmi ülikooli haigla. Seal tegutseb spetsiaalne kriisi- ja vastupidavusmeeskond, kes korraldab terrorirünnakute vastaseid õppusi ning uurib praegu võimalust kohandada hoone maa-alune parkla rünnaku korral pikaajaliseks varjendiks.

Ülikoolihaigla peaarst Udo Kaisers ütles, et paljud Saksamaa hooned ehitati ajal, mil vastupanuvõime ja kriisiks valmisolek ei olnud esmatähtsad. Rahastamine ja toetused katavad üldiselt ainult kõige kulutõhusamaid ehitus- või renoveerimismeetmeid, mitte kõige vastupidavamaid.

Ta muretseb ka meditsiinitarneahela haavatavuste pärast. Saksamaa, nagu suur osa Euroopast, sõltub Hiinast paljude antibiootikumide ja valuvaigistite jaoks vajalike kriitiliste koostisosade osas. Kuigi tema haigla suurendab mõnede oluliste ravimite varusid, muudavad eelarveprobleemid selle keeruliseks. Saksamaa haiglatel soovitatakse varuda ainult kuue nädala jagu intensiivravi ravimeid.

Riigi õigusraamistiku uuendamisel, et tagada tervishoiusüsteemi toimimine kaitse- või sõjaolukorras, on lai poliitiline toetus. Eelmine valitsus tegeles selle küsimusega, kuid ei jõudnud tööd lõpule viia enne oma lagunemist 2024. aastal. Praeguselt koalitsioonilt oodati tervisejulgeoleku seaduse eelnõu esitamist juba sel suvel, kuid see lükati sügisesse – ning pole kindel, kas sellest tähtajast suudetakse kinni pidada.

Vaatamata kõigele ebakindlale on haiglate toimimise tagamine keerulistel aegadel kõige alus, märkis Kaisers.

„Tervishoiusüsteem on ühiskonna toimimise seisukohalt keskse tähtsusega,” ütles ta. „Ühiskondlik sidusus ja lõppkokkuvõttes ka rahva moraal sõltuvad suuresti sellest, kas suudame täita inimestele antud lubaduse tagada tervishoiuteenused.”