Samal ajal kui Soomes tuntakse muret 2025. aasta PISA testi tulemuste pärast, võib olukord Rootsis olla veelgi halvem.
Rootsi tulemused kõigis õppeainetes olid PISA testi ajaloo nõrgimad. Eriti kehvasti läks Rootsi õpilastel lugemistehnilises arusaamises – ehkki Rootsi väljaande Expressen andmetel on see kooskõlas ka teistes riikides täheldatud tulemustega.
PISA uuringu kohaselt puuduvad tervel kolmandikul Rootsi õpilastest lugemise ja matemaatika põhioskused. Rootsi haridusminister ja liberaalide juht Simona Mohamsson peab olukorra põhjuseks laste ja noorte ekraaniaega.
Laste ja noorte ekraaniaeg on suurenenud ning Mohamssoni sõnul hakkavad selle tagajärjed nüüd ilmnema. „Otse öeldes oleme kesk ekraanipandeemiat,” ütleb ta.
Mohamsson leiab, et valitsus peab läbi viima põhjalikuma analüüsi, et mõista nende katastroofiliste tulemuste põhjuseid. „Kuid nagu meie valitsuses oleme märkinud, rõhutab ka OECD ekraanide rolli selles arengus. Üheks teguriks on nende suurenenud kasutamine nii klassiruumis kui ka väljaspool seda,” ütleb ta.
Kuna pühapäeval toimuvad Rootsis parlamendivalimised, võivad need katastroofilised PISA tulemused valimiskampaania lõpusirget veelgi enam pingestada.
Rootsi kooliminister Lotta Edholm – kes esindab samuti liberaalset parteid – eitab, et praegune valitsus vastutab hiljutiste tulemuste eest. Edholmi sõnul ei muudeta seda teemat parteipoliitiliseks küsimuseks, kuigi näib, et ta veeretab süü sotsiaaldemokraatidele.
„Viimasest üheksast aastast kuuel ja poolel on õpilased käinud koolides, mida juhtisid sotsiaaldemokraadid. Test viidi läbi 2025. aasta kevadel. Kuid siin on küsimus koolipoliitika üldises suunas,” ütleb ta.
Mohamssoni hinnangul hävitavad rakenduste algoritmid laste ja noorte tulevikku. Ta soovib viia koolitöö ekraanide juurest tagasi raamatute juurde.
Rootsi Demokraatide juht Jimmie Åkesson ei jaga Mohamssoni seisukohta sugugi. Ta peab PISA tulemustes süüdlaseks immigratsiooni.
„Rootsis selgitavad need erakonnad, kes siiani pigistavad silma kinni oma tegevuse tagajärgede ees, kehvi PISA tulemusi väitega, et „süüdi on ekraanid” või „süüdi on kasumitaotlus”,” kirjutab ta sotsiaalmeedias.
Åkesson leiab, et Mohamsson eksib oma analüüsis, ning väidab, et tulevastele põlvkondadele tehakse karuteene, kui eiratakse „suurt kahju, mida massiline immigratsioon on Rootsile põhjustanud”.
„[Mohamsson] ei pruugi täiesti eksida, kuid on viga keskenduda väiksemale probleemile, kui see ähvardab viia suurema probleemi eiramiseni,” kirjutab ta.
Vahetult pärast tulemuste teatavaks tegemist asus Rootsi opositsioon teravalt kritiseerima valitsust ja seda toetavat erakonda – Rootsi Demokraate. Seda koalitsiooni nimetatakse Rootsis „Tidöks”.
Sotsiaaldemokraatliku Partei juht Magdalena Andersson kirjeldab olukorda kui „riiklikku hädaolukorda”. „Me hindame seda kui riiklikku hädaolukorda koolides,” ütles ta väljaandele Aftonbladet.
„See peab olema meile äratuskellaks. See, mida me täna nägime, erineb kardinaalselt sellest, millest räägiti neli aastat tagasi. Toona lubas Tidö tulemusi parandada,” märgib ta.
Anderssoni sõnul on Tidö koalitsiooni erakonnad haridusvaldkonnas igal rindel ebaõnnestunud – alates ekraaniajast kuni klasside suuruseni. „Meil on valitsus, kes tahab kõigis teistes süüd näha. Nad süüdistavad ülejäänud maailma ja opositsiooni,” ütleb ta.
Väljaande Expressen andmetel leiab Andersson, et valitsus peab olukorra eest vastutuse võtma. „See langus on toimunud just nende aastate jooksul. Valitsus peab selle eest vastutuse võtma. Kui ei olda isegi valmis võtma vastutust asjade sellise arengu eest, ei suudeta kriisi kunagi lahendada,” ütleb ta.
Siiski nõustuvad sotsiaaldemokraadid Mohamssoniga, et suurenenud ekraaniaeg mõjutab lapsi ja noori negatiivselt.
