Euroopa ja USA ametnikud on leppinud Venemaa sõja jätkumisega Ukrainas järgmisel 2027. aastal, tunnistades, et Ameerika viimane rahualgatus Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ei teinud edusamme.
Putin kavatseb talve jooksul Ukraina vastu suunatud rünnakuid suurendada, pannes proovile riigi vastupanuvõime ja Kiievi liitlaste otsusekindluse, väidavad asjaga kursis olevad Euroopa ametnikud. President Donald Trumpi saadikud Jared Kushner ja Steve Witkoff ei teinud nädalavahetusel Moskvas ja Kiievis toimunud kõnelustel olulisi edusamme, ütlesid ametnikud, kes palusid anonüümsust poliitiliste küsimuste arutamisel, vahendab Bloomberg.
Putinil ja Trumpil oli teisipäeval tunniajase telefonikõne ajal „konstruktiivne ja üsna avameelne” arutelu saadikute visiitide tulemuste üle, ütles Kremli välispoliitika nõunik Juri Ušakov ajakirjanikele saadetud helisõnumis. Nad leppisid kokku kontakti säilitamises, ütles ta.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles teisipäeval ajakirjanikele saadetud heliklipis, et loodab Trumpiga septembri lõpus kohtuda. Zelenski ütles, et läbirääkimised jätkuvad USA ja Euroopa liitlastega riiklike julgeolekunõunike tasandil ning Ukraina soovib sügisel Washingtoni ja Moskvaga edasisi kolmepoolseid kõnelusi.
Venemaa ootab kolmepoolsete läbirääkimiste taastamist Ukraina ja USA-ga ning on endiselt avatud sõja rahumeelsele lahendamisele, ütles teisipäeval ajakirjanikele Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, vahendas uudisteagentuur Interfax.
Venemaa president soovib sõja lõpetamise kokkuleppe raames haarata kontrolli kogu Ukraina idaosas asuva Donetski oblasti üle. Ukraina on korduvalt tagasi lükanud nõudmise loovutada selles piirkonnas asuv linnade kindlustusvöönd – mille vallutamine pole Vene vägedel õnnestunud alates 2014. aastast kestnud lahingute käigus – ning on teinud ettepaneku peatada sõjategevus praegusel rindejoonel, et võimaldada läbirääkimisi.
Venemaa jätkas öösel raketirünnakuid Ukraina vastu pärast seda, kui Putin oli käskinud rünnakud kolmeks päevaks peatada ajal, mil Kushner ja Witkoff külastasid sõja ajal esimest korda Kiievit. Zelenski teatas sotsiaalmeedias, et Ukraina peab uusi läbirääkimisi riikide ja ettevõtetega täiendavate õhutõrjevahendite tarnimise üle.
Ametnike sõnul ei ole Putin näidanud üles mingeid märke oma seisukohtade pehmendamisest, hoolimata USA hiljutistest signaalidest Moskvale, et seiskunud rahuläbirääkimiste elavdamiseks on vaja uusi ideid.
Zelenski ütles eile teisipäeval 8. septembril, et USA saadikud tõid Kiievisse „paar” head ideed. Ta keeldus täpsustamast, öeldes, et Kiiev nõustus Washingtoniga enne avalikustamist üksikasju põhjalikumalt läbi töötama.
Venemaa plaan järgmiseks kuueks kuuks on intensiivistada rünnakuid Ukraina elektri- ja küttetaristule, et muuta tsiviilelanike elu talumatuks, ning suurendada hübriidrünnakuid ja poliitilist sekkumist Euroopas, et õõnestada toetust Kiievile, ütles üks allikas.
Bloomberg teatas varem, et Putin kavatseb pärast Witkoffi ja Kushneriga peetud kõnelusi oma sõda jätkata. Kremli juht arvab, et suudab järgmisel kevadel tugevamana välja tulla, hoides samal ajal Venemaa üha pingelisemat majandust pinnal, ütles allikas. Teise allika sõnul on tõsised läbirääkimised ebatõenäolised vähemalt järgmise aastani.
Ukraina liitlased peavad reageerima, seades esikohale õhutõrjeraketite tarnimise, et aidata Kiievil ennast kaitsta, ütlesid allikad. Euroopa riigid plaanivad osta USA-s toodetud Patriot õhutõrjerakette, et aidata Ukrainal tõrjuda oodatavat Venemaa rünnakute tihenemist talvekuudel. Nad viimistlevad plaani kasutada NATO prioriteetsete Ukraina nõuete nimekirja (PURL) panuseid tõrjerakettide ostmiseks, mis tarnitakse Kiievisse, väidavad asjaga kursis olevad isikud.
„Peame olema valmis pikaajaliseks konfliktiks ja selleks, et Ukraina vajadused püsivad ka lähikuudel ja -aastatel; samuti peame olema valmis muudeks võimalikeks stsenaariumideks,” ütles USA kaitseministri poliitikaküsimuste asetäitja Elbridge Colby teisipäeval toimunud Ukraina kaitsekoostöö kontaktgrupi kohtumisel.
Ühe asjaga kursis oleva isiku sõnul kasutas Putin USA saadikute visiiti selleks, et demonstreerida sisepoliitiliselt jõudu enne 18.–20. septembril toimuvaid Venemaa Riigiduuma valimisi. Ta lasi USA delegatsioonil õhtuni oodata, enne kui nendega Kremlis kohtus, jättes Witkoffi ja Kushneri veetma tunde kestvat lõunasööki Putini esindaja Kirill Dmitrijeviga ühes Moskva kesklinna kallis restoranis, lisas allikas.
USA, Venemaa ja Ukraina ametnike kolmepoolsed kõnelused võivad jätkuda pärast Riigiduuma valimisi, kuid tõenäoliselt ei aita need arutelud rahu sõlmimisele kaasa, märgiti allikate poolt.
Ušakov nimetas laupäevaseid kõnelusi „sisukateks, konstruktiivseteks, äärmiselt avatuteks ja usalduslikeks” briifingul, mis toimus pärast seda, kui Putin oli USA saadikutega üle kolme tunni kohtunud.
„Saavutasime Moskvas edu,” ütles Witkoff pressibriifingul pärast seda, kui ta oli koos Kushneriga pühapäeval Kiievis Zelenskiga kohtunud. „Meil on uusi ideid ja me tõime need Kiievisse.”
Zelenski suhtus kõneluste tulemustesse ettevaatlikumalt, ei näinud sõjale kiiret lõppu ning pidas silmas Ukraina eelseisvat rasket talve.
