Venemaa rünnaku ajal Ukrainale 30. juulil sattus Poola F-16 piloot – kelle ülesandeks oli jälgida Poola õhuruumi sisenenud Vene raketti – olukorda, kus ta oli vaid hetke kaugusel Ukraina MiG-29 allatulistamisest. Teda ei olnud teavitatud, et see lennuk tegutseb vahetult Poola piiri lähedal. Oleks võinud juhtuda omade tulistamise intsident.
Väljaandele Rzeczpospolita antud põhjalikus intervjuus avaldab Poola relvajõudude operatiivjuhatuse ülem kindralmajor Ireneusz Nowak seni teadmata üksikasju relvajõudude 30. juulil toimunud tegevuse kohta. Varasemad teated kinnitasid, et kell 3.46 tabas Venemaa tiibrakett Kh-101 Tarnawa-Kolonia külas asuvat põldu.
Tol ööl oli riigi idaosas valves paar lahingulennukit. Kriitilisel hetkel tankis üks neist õhus, samal ajal kui teine paiknes Poola-Ukraina piiri lähedal. Kell 3.40 öösel „ei olnud kellelgi meist – ei juhtimistasandil ega Poola F-16 piloodil – võimalik tuvastada teist objekti, mis liikus vahetult Poola piiri läheduses,” avaldab kindral Ireneusz Nowak.
„Piiri lähedal tegutses Ukraina MiG-29. Eksisteeris oht, et võime tulistada omasid – seda enam, et seda MiG-i ei jälginud mitte ainult meie F-16, vaid ka mõned meie õhutõrjesüsteemid,” selgitab operatiivülem intervjuus väljaandele Rzeczpospolita.
Ta lisas, et kui Ukraina piloodi tähelepanu oleks hajunud kasvõi 30 sekundiks, „oleks ta rikkunud Poola õhuruumi ja me oleksime võinud seista valiku ees, kas tema pihta tulistada”. „See MiG muutis meie senist arusaama olukorrast. 30. juulil tegelesime väga dünaamiliste operatsioonidega. Samal ajal lõpetas valves olevast paarist teine F-16 õhus tankimist. Vaid kahe minutiga positsioneeris see end Vene tiibraketi lähedale, lõikas läbi selle lennutrajektoori ja oli valmis sekkuma, kui lend oleks jätkunud,” kirjeldas operatiivülem olukorda Rzeczpospolitale.
Millised olid kirjeldatud sündmuste tagajärjed? Pärast juhtumit saatis operatiivjuhtkond kirja Ukraina relvajõudude kindralstaabi ülemale ja Ukraina õhuväe ülemale, paludes end „teavitada Ukraina lennunduse liikumisest Poola piiri lähedal”. Selgus, et enne seda piirdus Ukrainast saadud teave – mis pärines õhukaitse juhtimis- ja kontrollisüsteemist „Virazh” – vaid andmetega Vene Föderatsiooni ballistiliste rakettide, tiibrakettide ja droonide kohta, mis võiksid potentsiaalselt rikkuda Poola õhuruumi. Alles pärast 30. juuli vahejuhtumit hakkas Ukraina pool edastama teavet omaenda õhusõidukite kohta, mis tegutsesid Poola piiri lähedal.
„Virazh” on IT-platvorm, mis koordineerib Ukraina õhuruumis esinevate ohtude kohta käivate andmete kogumist. See tugineb üle kogu Ukraina paiknevale akustiliste sensorite võrgustikule – sealhulgas näiteks postidele kinnitatud ja mikrofonidega varustatud nutitelefonidele. Sel viisil kogutud andmeid töödeldakse tehisintellekti abil. Süsteem kuvab reaalajas Venemaa objektide lennutrajektoore ja edastab andmed õhukaitseüksustele.
„Peame mõistma, et teave Ukraina õhuväe tegevuse kohta on ukrainlaste jaoks äärmiselt tundlik. Neil pole huvi jagada üksikasju selle kohta, millal nad oma lennukid õhku saadavad, kuhu need lendavad või kus nad ootel püsivad, sest see on nende ellujäämise võti. Venemaa jaoks on need lennukid maapinnal olles ahvatlev sihtmärk,” märkis kindral Ireneusz Nowak.
Väljaandele Rzeczpospolita antud põhjalikus intervjuus käsitles kindral Ireneusz Nowak muu hulgas piiratud lennualaga tsooni loomist Ida-Poolas, droonitõrjeülesandeid täitvate helikopterite ümberpaigutamist sellesse piirkonda, lühimaa-droonitõrje- ja õhutõrjesüsteemi SAN ning muutusi põhimõtetes, mille alusel määratakse kindlaks õhutõrjesüsteemide poolt hävitatavad sihtmärgid.
Kindral Ireneusz Nowaki sõnul viitab kõik sellele, et 30. juulil Poola õhuruumi rikkunud Vene rakett oli programmeeritud tabama Poola piiriala. „Võin täna ühemõtteliselt öelda, et olen 80 protsendi ulatuses veendunud, et tegemist oli tahtliku teoga,” rõhutas Poola relvajõudude operatiivülem intervjuus Rzeczpospolitale.
