Poola välisministri Radosław Sikorski sõnul on Venemaa jätnud oma Kaliningradi eksklaavi – mis asub Leedu ja Poola vahel – kaitsmata ning NATO peaks seda võimalust nüüd ära kasutama.

„Putin teab või eeldab, et NATO on rahumeelne allianss ja meil pole kavas tema kohalikku nõrkust ära kasutada. Ja võib-olla on see viga,” ütles Sikorski Kiievis toimunud konverentsil „Yalta European Strategy” (YES).

Ukraina väljaande European Pravda andmetel märkis Sikorski Kiievis, et Poola jälgib Kaliningradi piirkonda väga tähelepanelikult ja on seal täheldanud muutusi.

Tavaliselt hoiab Venemaa selles eksklaavis märkimisväärset sõjalist kohalolekut. Sikorski sõnul pole seal aga praegu „praktiliselt mingeid vägesid”, kuna Venemaa president Vladimir Putin on need Ukraina rindel kantud kaotuste korvamiseks ära viinud.

„Teen ettepaneku korraldada meie poolel õppusi, mis oleksid piisavalt agressiivsed, et tekitada temas ebakindlust meie kavatsuste suhtes – ning sundida teda seeläbi osa oma vägedest Ukrainast eemale viima,” sõnas ta.

Siiski rõhutas Sikorski, et ta ei poolda Kaliningradi vallutamist, vaid pigem ettearvamatuse elemendi lisamist Kremli kaitseplaneerimisse.

European Pravda märgib, et Poola kavatseb juba paigutada Kaliningradi piirile 28 Lõuna-Koreas toodetud K2 tanki. Need tankid on osa Poola ja Lõuna-Korea vahel eelmisel 2025. aastal sõlmitud kokkuleppest ning need tarniti augusti lõpus.

Praegu tarnitud tankid moodustavad siiski vaid osa sellest kokkuleppest, mille raames suurendab Poola oma K2 tankide parki kokku 180 ühiku võrra.

Poola on Venemaa agressioonisõja ajal oma tähtsust kasvatanud, tõustes üheks Euroopa Liidu ja NATO olulisimaks liikmesriigiks.

Soome Aleksandri Instituudi professor Katalin Miklóssy ennustab oma hiljutises raamatus, et kaitse- ja julgeolekupoliitika vallas möödub Poola peagi isegi Saksamaast ja Prantsusmaast.

„Olen ​​isiklikult veendunud, et oleme sisenemas „Poola ajastusse”. See uus suurriik on tõusmas Euroopa tuleviku võtmetegijaks just nimelt sõja tõttu,” kirjutab Miklóssy.

Poola kulutab NATO riikide seas oma SKP-ga võrreldes kõige rohkem kaitsele ning tal on alliansi suuruselt kolmandad relvajõud (tegevteenistuses olevate sõjaväelaste arvu poolest).

Venemaa agressioonisõja ajal on riiki korduvalt tabanud ka eksinud Vene droonid. Viimati, möödunud nädalavahetusel, korraldas Venemaa õhurünnakuid vahetult Poola ja Ukraina piiri lähedal ning ründas ka Ukrainat ja Poolat ühendavat raudteeühendust.

Pühapäeval toimunud valitsuse kriisikomisjoni koosolekul nentis Poola peaminister Donald Tusk, et Venemaa poolne olukorra eskaleerumine on nüüdseks muutunud reaalsuseks.

Peaminister oli varem märkinud, et Poola hinnangul võib Venemaa üritada rünnata Poola ja Ukraina vahelisi piiripunkte.

„Olukorra eskaleerumine Venemaa poolt on nüüdseks muutunud reaalsuseks ning selle ilminguid võib täheldada meie piirile üha lähemal,” sõnas ta.