Balti riikide sõjaline võimekus on märgatavalt paranenud pärast seda, kui NATO töötas välja selge strateegia ja tugevad tegevuskavad, ning märkimisväärseid edusamme on tehtud ka logistika vallas, rõhutas NATO Brunssumi ühendväejuhatuse ülema asetäitja kindralleitnant John Mead intervjuus uudisteagentuurile LETA.

„Balti riigid on nüüd palju paremini kaitstud, kuna meil on selge strateegia – euroatlantilise piirkonna heidutuse ja kaitse (DDA) kontseptsioon – ning selged tegevusplaanid,” ütles Mead.

Allianss ei ole mitte ainult välja töötanud uusi ja ajakohastanud olemasolevaid piirkondlikke plaane, vaid on need ka kooskõlastanud riikliku tasandi planeerimisega – mida Mead peab üheks DDA kõige märkimisväärsemaks aspektiks, vahendab lsm.lv.

„Me töötame välja suuniseid sõjalise võimekuse arendamiseks ja meetodeid territooriumi iga meetri ühiseks kaitsmiseks; see on koostööl põhinev ja üha enam integreeritud pingutus. Samal ajal teostame ühist seiret – samuti DDA raames – ning viime ellu igapäevaseid heidutusmeetmeid,” sõnas Briti kindral.

NATO ühendväejuhatuse ülema asetäitja lisas, et vastuseks tekkivatele ohtudele algatatud operatsioon „Baltic Sentry” on veel üks näide sellest lähenemisviisist. „See on eluliselt tähtis ja edukas operatsioon ning teil on selles keskne roll. Alates operatsiooni algusest ei ole toimunud ühtegi uut intsidenti, mis oleks seotud merekaablite läbilõikamisega,” märkis kindral.

Kindral lisas, et veel üks selle lähenemisviisi väljendus on meie õhuruumi kaitseoperatsioon „Eastern Sentry”. „Astume tõeliselt otsustavaid samme ja meil on väga tugevad plaanid. Tegeleme praegu võimekuse lünkade täitmisega; toimub pidev integreerimine, võimekuste ühendamine ja ühine väljaõpe,” märkis Mead.

Kindral tõdes, et allianss läbib praegu sõjanduses revolutsioonilisi muutusi, mis nõuavad pidevat kohanemist – see on protsess, mida NATO viib ellu paralleelselt heidutusega, ning selline kahetine lähenemisviis on muutunud normiks. Ta rõhutas, et NATO peab muutuma üha kiiremaks ja tundma teatavat ebamugavustunnet sellest, et ta pole veel piisavalt kiire.

Mead lisas, et üks Läti strateegilisi väljakutseid on geograafilise sügavuse puudumine – vahemaa võimaliku rindejoone ja riigi elutähtsate keskuste vahel – ning et NATO aitab seda väljakutset neutraliseerida. Tema hinnangul seisneb põhilise lähenemisviisi võtmekomponent Balti piirkonna ja Balti riikide ning kõigi 32 liikmesriigi pakutavas toetuses, arvestades, et see lähenemisviis on Balti riikide jaoks strateegiliselt, operatiivselt ja taktikaliselt ülioluline.

NATO ühendväejuhatuse komandöri asetäitja rõhutas, et logistika vallas on tehtud tohutuid edusamme.

„Balti riikide vahel valitseb nüüd palju suurem ühtsus ja plaanid on paremini kooskõlastatud. Varem see nii ei olnud. Selles valdkonnas on nüüd palju suurem kooskõla NATO ja liikmesriikide plaanide vahel. Me tegeleme praegu selle kõigega – harjutame ja katsetame oma plaane praktikas,” ütles Mead, lisades, et mõne nädala pärast toimuvatel õppustel kontrollitakse otsesidet riiklike operatsioonikeskustega, mängides läbi erinevaid stsenaariume, et tagada alliansi valmisolek plaanide elluviimiseks.

„Lisaks on innovatsioonitase Balti riikides väga muljetavaldav. Teadus, tehnoloogia ja innovatsioon mängivad siin olulist rolli. Samuti on teil kaitsetööstuses nendes valdkondades juhtiv positsioon,” rõhutas Mead.

Ta ei näe vajadust paigutada Balti riikidesse rohkem välisvägesid; selle asemel on vaja regulaarseid õppusi, tagamaks, et NATO väed suudavad tegutseda vastavalt oma plaanidele.

Mõningaid NATO vägede paigutusi katsetatakse järgmisel aastal toimuval õppusel „Steadfast Defender”. „Peame tugevdama ja katsetama oma tegelikku vägede paigutust, et harjutada logistikat ja toetusvõrgustikke – pean seda heidutussignaali seisukohast väga-väga oluliseks, kuna see edastab usaldusväärse sõnumi meie võimest vägesid tugevdada. Kaitsealliansi lähenemisviis on alati suunatud pingete maandamisele, kuid me peame oma võimekust demonstreerima. Usun, et meie vägede maht on piisav, kuid peame seda tõestama ja näitama,” ütles Mead.

Ta pidas oluliseks sammuks esimest Saksamaa ja Hollandi ühisoperatsiooni, mille käigus võeti juhtroll NATO valvsusmeetmete ning rutiinsete heidutus- ja kaitsetegevuste elluviimisel Lätis ja Eestis.

„Usun, et oleme nende plaanide elluviimiseks vajalike võimete poolest hästi valmistunud. Mis puudutab vägesid endid, siis nende täielik rakendamine on alles väljatöötamisel. Mõne plaani puhul kulub täieliku valmisoleku saavutamiseks veel paar aastat,” selgitas kindral.

Praegu pööratakse suurt tähelepanu NATO side- ja infosüsteemidele ning andmete kasutamisele – valdkondadele, mis on tegelikult Läti tugevused, märkis Mead. Ta tõi esile väljakutsed agressorite tuvastamisel ja selle, kuidas droonisõda muudab põhjalikult sõjaliste operatsioonide olemust.

„Meie sensorid ja süsteemid tugevdavad praegu kehtivat õhukaitseplaani ja see on väga oluline. Arvan, et just neile valdkondadele tuleb keskenduda. Läti on sellest teadlik,” ütles Mead. „Meie ühtsus on ülioluline. Me kehastame oma riikide võimete kombinatsiooni. Me ei tohi hirmule järele anda. Ohud teisenevad pidevalt ja käimas on sõjaline revolutsioon, kuid me astume väljakutsele üheskoos vastu. Me seisame ühtsena. See ei ole dialoog NATO ja üksikute riikide vahel, vaid dialoog meie endi vahel, ja see määratleb selgelt alliansi tugevuse,” rõhutas NATO Brunssumi ühendväejuhatuse ülema asetäitja.