Samal ajal kui iisraellased valmistuvad järgmisel kuul toimuvateks valimisteks, on küsimus sellest, kes vastutab 7. oktoobril 2023 toime pandud Hamasi juhitud rünnaku ärahoidmata jätmise eest, tõusnud kesksele kohale ühes Iisraeli ajaloo kaalukaimas valimiskampaanias.

Peaminister Benjamin Netanyahu, kes taotleb oma seitsmendat ametiaega – mis oleks pretsedenditu saavutus –, on suunanud süü riigi julgeolekuametnikele, samas kui tema kriitikud väidavad, et ta peab ebaõnnestumiste eest isiklikult vastutama. Küsimus muutus veelgi teravamaks, kui Iisraeli väljaanne Haaretz teatas kuu alguses, et Araabia Ühendemiraatide president šeik Mohammed bin Zayed oli Netanyahut salaja hoiatanud Hamasi kavandatava suure rünnaku eest.

Netanyahu on selle teate ümber lükanud.

Siiski kinnitasid nii isik, kes väitis end olevat vestelnud šeik Mohammediga, kui ka teine ​​isik, kes ütles end olevat saanud teavet kahe liidri vahelise jutuajamise sisu kohta, väljaandele New York Times, et Emiraatide liider oli Netanyahut salaja teavitanud Hamasi plaanidest korraldada ulatuslik rünnak.

Viie endise Iisraeli kõrge ametniku sõnul ei jõudnud Araabia Ühendemiraatide juhi hoiatus aga Iisraeli julgeolekuasutuste juhtideni. Mõni päev hiljem, 1. oktoobril 2023, kutsus Netanyahu julgeolekujuhid kokku arutama olukorda Gaza sektoris, kuid ei maininud hoiatust kordagi – seda kinnitavad New York Timesi käsutuses olevad kohtumise protokollid.

Selle asemel rõhutas ta, et eesmärk peaks olema rahu säilitamine Gazas, ning vaidles vastu julgeolekuametnikele, kes soovitasid Iisraelil kaaluda sõjalisi lööke Hamasi kõrgete juhtide pihta Gazas – meeste pihta, kes koordineerisid rünnakuid iisraellaste vastu Jordani Läänekaldal; seda kinnitavad kohtumise protokollid.

Kohtumisel, mille üksikasjadest pole varem teatatud, märkis Netanyahu, et igasugune Iisraeli tegevus Gazas võib nurjata Saudi Araabia ja Iisraeli diplomaatiliste suhete sõlmimise – kokkuleppe, mis Iisraeli peaministri hinnangul oli peagi teostumas.

Šeik Mohammed helistas septembri lõpus Netanyahu’le, et anda talle teada – tuginedes saadud infole –, et Hamas kavandab rünnakut; nii väitsid kaks inimest, kes ütlesid end olevat vestluses osalenutega rääkinud. Üks neist märkis, et info ei olnud täpne selles osas, kas Hamas plaanib tulistada Iisraeli suunas rakette või valmistub maismaasissetungiks üle piiri. Šeik Mohammedilt Netanyahu’ni jõudnud luureinfo algallikad on ebaselged ning samuti pole teada, kas vestluse käigus arutati ka muid teemasid.

Hoiatus, ehkki ebamäärane, osutus õigeks. Mõni päev hiljem alustasid tuhanded Hamasi võitlejad ja nende liitlased sissetungi Gaza piirilt Lõuna-Iisraeli, tappes umbes 1200 inimest ja võttes pantvangi ligikaudu 250 inimest; tegemist oli Iisraeli ajaloo ohvriterohkeima rünnakuga.

Pärast Haaretzi artikli ilmumist eitas Netanyahu avalduses, nagu oleks ta kunagi saanud šeik Mohammedilt hoiatava telefonikõne; ta märkis, et kui Araabia Ühendemiraatidelt üldse mingit luureinfot laekus, edastati see Iisraelile vastavate kanalite kaudu.

Šeik Mohammed mainis vestluses toonase CIA direktori William Burnsiga – mis toimus mitmeid kuid pärast 2023. aasta septembris toimunud kõnet Netanyahuga – seda vestlust, selgub asjaga kursis oleva isiku ütlustest. Šeik Mohammed rääkis Burnsile, et oli kõne käigus hoiatanud Netanyahut Hamasi poolt Läänekaldal või Gaza sektoris kavandatava vägivallaohu eest.

Kõik The New York Timesi allikad soovisid tundlikke arutelusid puudutava info jagamisel jääda anonüümseks.

Netanyahu polnud ainus Iisraeli juht, kes jättis enne Hamasi juhitud 7. oktoobri 2023. aasta rünnakut tähelepanuta hoiatavad märgid. Iisraeli julgeolekujuhid pisendasid korduvalt ka teisi märke Hamasi valmistumisest rünnakuks – märke, mida oli toona küllaga.

Iisraeli sõjavägi sai juba 2022. aastal kätte Hamasi lahinguplaani, kuid sõjaväejuhid pidasid seda ebarealistlikuks. See plaan, millele sõjavägi andis koodnimeks „Jeeriko müür”, osutus 7. oktoobri rünnakute aluseks.

Rünnakutele eelnenud aastatel olid Iisraeli sõjaväe- ja luureametnikud jõudnud järeldusele, et Hamas ei ole võimeline korraldama ulatuslikku rünnakut Iisraeli vastu ning et rühmituse Gaza sektori liider Yahya Sinwar on rohkem huvitatud enklaavi valitsemisest kui uue sõja pidamisest Iisraeliga.

Iisraeli riigikontrolli aruandes valitsuse otsustusprotsessi kohta enne oktoobrirünnakut arvas Netanyahu, et Iisrael oli Hamasi sõjapidamisest eemale peletanud. Aruandes öeldi, et ta andis Iisraeli sõjaväele ja luureasutustele korralduse järgida poliitikat, mis seisneb konfliktide edasilükkamises ja Hamasi säilitamises tõhusa, vaoshoitud ja ohjeldava valitseva võimuna.

Viie endise Iisraeli kõrgema ametniku sõnul ei mainita telefonikõnet ega hoiatust üheski sõjaväe, luureagentuuride ega muude üksuste sisejuurdluses, mis käsitleb 7. oktoobrile eelnenud Iisraeli tõsiste julgeolekuprobleemide põhjuseid. Need viis ametnikku olid seotud hinnangutega, mida pole täielikult avaldatud.

Järgmise kuu lõpus hääletavad iisraellased oma esimestel üleriigilistel valimistel pärast 7. oktoobri rünnakuid ning võitlus parlamendikohtade pärast selles äärmiselt polariseerunud riigis kujuneb äärmiselt tihedaks. Lisaks sellele, et kaalul on Netanyahu poliitiline tulevik, peavad paljud iisraellased valimisi saatuslikuks oma vapustatud riigi tulevikule.

Haaretzi artikkel lõi augu Netanyahu väitesse, et Iisraeli sõjavägi ja luureteenistused olid süüdi 7. oktoobri rünnakuteni viinud luurevigade eest. Tema ja tema liitlased on blokeerinud Iisraeli seadusandjate püüdlusi moodustada riiklik uurimiskomisjon rünnakutele eelnenud turvaintsidentide uurimiseks, öeldes, et see ei paljasta tõde.

Selle kuu alguses avaldasid Netanyahu kampaaniavastased ühisavalduse, milles öeldi, et Haaretzi raport 2023. aasta septembri hoiatuse kohta „liitub Netanyahu ebaõnnestumisi puudutavate paljastuste reale” ja „rõhutab taas kord, miks Netanyahu võitleb oma elu eest – et nurjata riikliku uurimiskomisjoni moodustamine ja takistada tõe paljastamist Iisraeli avalikkusele”.

Šeik Mohammedi kõne Netanyahule oli märk Iisraeli ja Araabia Ühendemiraatide vahelistest tihedatest julgeolekualastest sidemetest, mis on aastatega süvenenud. 2020. aastal leppisid Iisrael ja Araabia Ühendemiraadid kokku suhete normaliseerimises Abrahami lepinguga. See kokkulepe tugevdas kahe riigi majanduslikke, poliitilisi ja julgeolekualaseid suhteid, kusjuures riigid jagavad luureandmeid ja suhtuvad vaenulikult islamistlikesse rühmitustesse, sealhulgas Hamasi.

Iisraeli ja Araabia Ühendemiraatide suhted halvenesid pärast 7. oktoobri rünnakut ja sellele järgnenud Iisraeli sõda Hamasiga – konflikti, milles hukkus kümneid tuhandeid palestiinlasi, suur osa Gazast muutus varemeteks ja tekkis humanitaarkriis. Netanyahu ja tema kolleegid Araabia Ühendemiraatidest olid eriarvamusel Gaza haldamise ning Jordani Läänekalda võimaliku annekteerimise küsimuses Iisraeli poolt.

Aastatel enne 7. oktoobri rünnakut korraldas Hamasi juht Sinwar keeruka pettusekampaania, veendes Iisraeli poliitikuid, kindraleid ja luureametnikke, et Hamas on loobunud sõjapidamisest Iisraeli vastu ning keskendub selle asemel valitsemisele.

Ka Netanyahu soovis Gazas rahu, kuna see võimaldas tal keskenduda Iraanile ja selle Liibanonis tegutsevale marionettorganisatsioonile Hizbollah’le, mida ta pidas Hamasist tunduvalt suuremateks ohtudeks.