Kas teismelised muutuvad rumalamaks? Sellise küsimuse püstitab mainekas Briti väljaanne Economist artiklis, milles käsitletakse värskeid PISA testi tulemusi.
Soome pole kaugeltki ainus riik, kus PISA tulemused on tekitanud suurt pahameelt. Hiljutine võrdlus jõukate OECD riikide vahel näitab, et 15-aastaste teadmiste ja oskuste tase on 21. sajandil enamikus arenenud riikides järsult langenud.
Economist uurib selle suundumuse põhjuseid. Väljaanne toob esile samad tegurid, millele on viidanud ka paljud teised vaatlejad.
Kümnendi alguses puhkenud COVID-19 pandeemia põhjustas õpilaste õppetöös tõsiseid praktilisi häireid – tagajärgi, mis kajastuvad nüüd uutes tulemustes.
Teise tegurina osutab väljaanne sageli mainitud mõjule, mida avaldab nutitelefonide ekraani vaatamine laste keskendumisvõimele ja lugemisharjumustele.
Economist toob välja ka võimaliku uue süüdlase: Soome. Väljaanne märgib, et kui 2000. aastal viidi läbi esimesed PISA testid, pälvis Soome suurepärane tulemus ülemaailmset tähelepanu. Poliitikakujundajad kõikjalt maailmast suundusid Helsingisse, et uurida, mida Soome õigesti teeb.
Paljudele tuli üllatusena, et Soomes tehti vähe teste ning haridus – eriti väikelaste puhul – põhines mängul, kirjutab Economist.
Soome rõhutas, et õpetajad peaksid kulutama vähem aega tahvli ees loengute pidamisele ja rohkem aega sellele, et aidata õpilastel ise õppida.
Economisti andmetel oli just see sõnum, mis Soomest kiiresti paljudesse teistesse riikidesse üle võeti. Samas märgib väljaanne, et vähestes riikides on PISA tulemused langenud nii järsult kui Soomes.
Väljaande kohaselt väidavad Soome lähenemisviisi kriitikud, et riigi head tulemused 2000. aastate alguses olid tegelikult pärand 1990. aastate traditsioonilisemast koolisüsteemist – mitte aga „progressiivsete” õpetamismeetodite tulemus, mille poolest Soome kuulsaks sai.
Kui see nii on, võib selline eksiarvamus olla eksiteele viinud kümneid koolisüsteeme, kirjutab väljaanne. Märgitakse, et Inglismaa suunas oma koolisüsteemi 2000. aastatel teistsugusele rajale.
Seal on koolides pandud rõhku faktiteadmistele, mitte niivõrd „hägusatele” oskustele. Väljaande kohaselt rakendab Inglismaa ka ranget testimist.
Economist toob välja, et näiteks Šotimaa koolisüsteemiga võrreldes näib Inglismaa rangem ja traditsioonilisem mudel andvat selgelt paremaid tulemusi.
Seda erinevust ei saa selgitada pandeemia ega digiekraanide ees veedetud ajaga, kirjutab väljaanne.
