Kremli väitel olid kõnelused ameeriklastega kasulikud, aga mingit läbimurret ei toimunud

Venemaa president Vladimir Putin pidas eile laupäeval 5. septembril enam kui kolm tundi kestnud „väga kasulikud” kõnelused kahe USA esindajaga, kes taotlesid kokkulepet Ukraina sõja lõpetamiseks. Kremli ametnik andis sellest teada, kuid ei viidanud mingile läbimurdele.

Ametnik Juri Ušakov ütles, et ameeriklased Steve Witkoff ja Jared Kushner „tutvustasid mitmeid ideid võimalike lahendusteede kohta”. Ušakov ei täpsustanud, millised need ideed olid, vahendab Reuters.

Ta ütles, et Putin teatas neile, et Venemaa teeb lahinguväljal „reaalseid edusamme” ja on kindel oma eesmärkide saavutamises, rõhutades samas vajadust tegeleda „konflikti kõigi algpõhjustega”.

Selliseid avaldusi on Moskva teinud korduvalt alates sellest, kui Putin algatas 2022. aasta veebruaris täiemahulise sissetungi oma väiksemasse naaberriiki. Mõlemad pooled on viimastel nädalatel hoogustanud kaugmaa-õhurünnakuid, samal ajal kui rinne püsib suures osas paigal.

Valge Maja ametnik ütles uudisteagentuurile Reuters, et kõnelused olid „sisukad” ning järgmistest sammudest teatatakse lähinädalatel.

Witkoff ja Kushner, kes külastasid Moskvat president Donald Trumpi esindajatena esimest korda pärast jaanuari, kommentaare ei andnud. Nad lahkusid Moskvast vahetult pärast kõnelusi ning kohtuvad täna pühapäeval Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.

„Kõnelused ei piirdunud vaid seisukohtade vahetamisega Ukraina kriisi lahendamise teemal. Üsna põhjalikult arutati majandusküsimusi ning võimalikke suuri ja mõlemale poolele kasulikke Vene-Ameerika projekte,” ütles Ušakov. „Kokkuvõttes võib öelda, et läbirääkimised olid õigeaegsed ja mõlemale poolele väga kasulikud.”

Putini investeerimisesindaja Kirill Dmitrijev kirjutas sotsiaalmeedias, et kohtumine oli „oluline rahu edendav visiit”. Nii tema kui ka Ušakov osalesid kohtumisel.

Venemaa president tunnustas Trumpi püüdlusi sõda lõpetada. „Mõistes, et ta satub keerulisse olukorda, ei loobu ta siiski püüdlustest aidata kaasa kokkuleppe saavutamisele ja anda oma panus Vene-Ukraina konflikti lahendamisse,” ütles Putin kõneluste alguses televisioonis edastatud sõnavõtus.

Trump viitas reedel, et USA-l on sõja lõpetamiseks uus ettepanek, kuid ei täpsustanud selle sisu.

Putin lubas tagada USA läbirääkijate turvalisuse. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles varem, et Putin andis Vene sõjaväele korralduse hoiduda nende visiidi ajal kolme päeva vältel Kiievi ründamisest.

Viimase kümne päeva jooksul on Venemaa pommitanud Ukraina pealinna ööpäevaringselt rakettide ja droonidega; muu hulgas rünnati reedel Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) peakorterit.

Ukraina on kogu suve vältel tabanud valusalt Venemaa naftatöötlemistehaseid, naftaterminale ja veebikaubamaja Wildberries ladusid, püüdes sellega tõsta Moskva jaoks sõja jätkamise hinda. Zelenski sõnul on Kiiev valmis hoiduma Moskva ründamisest kuni esmaspäevani.

Venemaa ja Ukraina seisukohad sõja – mis on ohvriterohkeim konflikt Euroopas pärast Teist maailmasõda – lõpetamise osas on endiselt väga erinevad.

Üks Kremlile lähedalseisev isik ütles enne teadete ilmumist Trumpi saadikute visiidist, et Putinil on endiselt kindel plaan vallutada veelgi rohkem territooriumi.

„Rindejoone osas kokkuleppele jõudmiseks pole mingit võimalust, enne kui Putin on kindlustanud kontrolli ülejäänud Donetski oblasti üle,” ütles see isik Reutersile, lisades, et Kremli liider on oma väejuhtide raportitele tuginedes veendunud, et see juhtub aasta lõpuks.

Lääne sõjaväeanalüütikud peavad sellist võimalust vähetõenäoliseks, arvestades Moskva aeglast edasiliikumist. Ukraina on keeldunud loovutamast alasid, mida ta on suurte ohvrite hinnaga edukalt kaitsnud, ning lükkab sellised tingimused tagasi, pidades neid samaväärseks kapituleerumisega.

Kreml teatas reedel, et Putini kaks aastat tagasi kõnes väljendatud seisukoht – mille kohaselt peaks Ukraina loovutama kogu territooriumi neljas oblastis, millele Venemaa pretendeerib, ning loobuma plaanist liituda NATO-ga – on „vankumatu”.