Ukraina majandusministri sõnul lähevad õhuhäired riigile maksma hinnanguliselt 45 miljonit dollarit iga tunni eest, mil need äritegevuse peatavad, samal ajal otsib Kiiev võimalusi majanduse toimimise jätkamiseks Venemaa intensiivistuvate rünnakute tingimustes.

Venemaa on üha enam sihikule võtnud Ukraina majanduse aluseks oleva taristu, rünnates tööstusobjekte, ladusid, logistikakeskusi ja andmekeskusi. Majandus- ja keskkonnaminister Oleksandr Kravtšenko kirjeldas seda kui katset „hävitada sisuliselt kogu majandus”, vahendab Guardian.

„Me ei olnud täielikult ette näinud, kui kiiresti Venemaa need reaktiivmootoriga droonid välja töötab ja neid kõige ründamiseks kasutama hakkab,” ütles ta, viidates Venemaa uutele relvadele, millega on viimastel nädalatel Kiievit rünnatud.

Kõneledes Kiievis asuvast hästi turvatud valitsushoonest, märkis suvel valitsusega liitunud endine McKinsey juht Kravtšenko, et rünnakud sunnivad suurt osa majandusest korduvalt seiskama, kuna töötajad peavad õhuhäire ajal – mis võib kesta kuni kümme tundi päevas – varjenditesse siirduma.

„Kui inimesed on punkris, siis äritegevus peatub,” ütles ta.

Majandusliku kahju vähendamiseks võttis valitsus hiljuti kasutusele uue kaheastmelise hoiatussüsteemi, mille eesmärk on võimaldada ettevõtetel pikaajaliste õhuhäirete ajal tööd jätkata.

„Punane” hoiatus annab märku raketiohust ja nõuab inimestelt varjendisse minekut, samas kui „kollast” hoiatust kasutatakse drooniohu korral, mis võimaldab paljudel ettevõtetel avatuks jääda.

Kravtšenko sõnul jätkas enam kui pool ettevõtetest kollase hoiatuse ajal tööd.

Kollane hoiatus ei taga aga ohutust. Seda ohtu illustreeris ilmekalt esmaspäeval toimunu, mil Venemaa reaktiivmootoriga droon tabas kollase hoiatuse ajal Kiievi kesklinnas asuvat Ukraina Riiklikku Teaduste Akadeemiat, rünnakus hukkus kaks inimest ajal, mil töötajad hoones veel tööd tegid.

See on üks keerulistest valikutest, millega Ukraina silmitsi seisab, püüdes hoida elu käimas ja samal ajal kaitsta inimesi Venemaa üha intensiivistuvate rünnakute eest.

Kravtšenko sõnul on ainuüksi tänavused Venemaa rünnakud tekitanud põhivarale hinnanguliselt 10 miljardi dollari väärtuses kahju, sihtmärkide hulgas on olnud terasetehased, laod, logistikataristu ja viimasel ajal ka andmekeskused. Samuti on Venemaa sisuliselt blokeerinud Ukraina Musta mere sadamad, mille kaudu liikus enne blokaadi suurem osa riigi ekspordist.

Ministri hinnangul on valitsus tänavu paremini valmistunud sõja võib-olla „kõige raskemaks ja karmimaks talveks”, mil oodatakse täiendavat survet energiavarustusele, taristule ja ettevõtetele, mida kuudepikkused rünnakud on juba nõrgestanud.

Tulevaste rünnakute eest kaitsmiseks arutab valitsus praegu võimalusi lubada rohkematel eraettevõtetel osta Ukraina õhutõrjesüsteeme, ütles minister, ehkki ta rõhutas, et ettevõtted ei saa end Venemaa rakettide ja droonide eest kunagi täielikult kaitsta.

Rünnakutest tulenev pidev kahju on veelgi suurendanud niigi rasket koormust riigi rahandusele.

President Volodõmõr Zelenski on hiljuti hinnanud Ukraina selle aasta eelarvepuudujäägi umbes 27 miljardile dollarile – see arv on tekitanud mõnes Euroopa valitsuses küsimusi puudujäägi tekkepõhjuste kohta, arvestades, et EL on juba leppinud kokku 90 miljardi euro suuruses laenupaketis Ukrainale aastateks 2026 ja 2027.

Kravtšenko sõnul on valitsus kulude kärpimise ja täiendavate siseriiklike reservide leidmise kaudu puudujääki vahepeal vähendanud 20 miljardi dollarini.

Kiiev taotleb nüüd täiendavat toetust EL-ilt, Jaapanilt, Kanadalt ja Ühendkuningriigilt, sealhulgas võimalust tuua varasemaks ajaks üle laenud, mis olid algselt ette nähtud järgmiseks aastaks, ütles Kravtšenko.

„Teeme väga aktiivset koostööd kõigi oma rahvusvaheliste partneritega, et leida täiendavaid rahastusallikaid,” ütles ta.

Kravtšenko lükkas ümber väited, nagu oleks puudujääk tingitud halvast juhtimisest või korruptsioonist. Samuti märkis ta, et probleem ei tulene liigsetest kulutustest endise kaitseministri Mõhhailo Fjodorovi ajal: Fedorov oli enne oma ametist vabastamist juulis – samm, mis vallandas tänavaproteste – valitsuse üks silmapaistvamaid reformijaid, kes püüdis põhjalikult uuendada sõjalisi hankeid ja kiiresti laiendada Ukraina drooniprogrammi.

Tema sõnul peegeldab puudujääk hoopis oodatust väiksemaid riigitulusid ja sõjapidamise kasvavaid kulusid.

„Sõja hind lihtsalt kasvab,” ütles ta, viidates vajadusele täiendavate õhutõrjesüsteemide järele ning vajadusele kiirendada selliste droonide arendamist, mis suudaksid tõrjuda Venemaa uusi reaktiivmootoriga relvi.

Kuid kõmulised korruptsiooniskandaalid on jõudnud ka Zelenski lähikonda, õõnestades usaldust valitsuse vastu nii kodumaal kui ka lääneriikide rahastajate seas.

Kiievi Rahvusvahelise Sotsioloogiainstituudi hiljutine küsitlus näitas, et valitsuse korruptsioon on ukrainlaste jaoks suurim murekoht – seda nimetas 50% vastanutest, samas kui massilisi raketi- ja droonirünnakuid pidas murettekitavaks 40%. Sama uuringu kohaselt leidis 72% vastanutest, et Zelenski kannab isiklikku vastutust oma lähikondsete korruptiivsete tegude eest.

Kravtšenko ütles, et probleemi lahendamisel on tehtud edusamme, kuid tunnistas, et Ukraina seisab silmitsi nii korruptsiooni kui ka püsiva kuvandiprobleemiga nii kodu- kui ka välismaal.

„Hindan kõrgelt Euroopa partnerite survet reformide elluviimiseks,” ütles ta, lisades, et Ukraina peab tegelema ka korruptsiooniga seotud kuvandiga nii kodus kui ka välismaal.

Ukraina välisrahastuse vajadus 2027. aastal on hinnanguliselt 52,6 miljardit dollarit, kuid ministri sõnul on seni tagatud vaid umbes 20 miljardit dollarit ning arutluse all on täiendavad maksu- ja kulukärped.

Küsimusele, kas Ukraina toetamise suhtes skeptiliste erakondade esiletõus Prantsusmaal ja Saksamaal võiks nõrgendada Lääne pühendumust Kiievi toetamisele, vastas ta: „Kas ma olen mures? Arvan, et peaksin vist olema.”

„Euroopas kasvab üldine väsimus,” lisas ta.