Me ei näe, et Venemaa oma strateegiat muudaks – eriti nüüd, mil lähenevad Riigiduuma valimised. Peame meeles pidama, et nad on valmis konflikti eskaleerima, kuna usuvad endiselt, et võidavad sõja, rääkis Euroopa Liidu kõrge välisasjade ja julgeolekupoliitika esindaja Kaja Kallas intervjuus Soome väljaandele Ilta-Sanomat.

Kallase sõnul on praegu põhitähelepanu suunatud sõjatalveks valmistumisele ja ühtsuse säilitamisele. „Vastasel juhul võidab Venemaa ja nad teevad sama asja kusagil mujal,” sõnas Kallas, lisades, et Ukraina rahuläbirääkimiste perspektiiv on väga sünge.

Euroopa Liit töötab praegu välja Arktika-strateegiat, mis esitatakse pärast oktoobri keskpaika. „Selle keskmes on julgeolek. Pakume välja mõned meetmed, kuid ma ei saa neid veel avaldada, kuna arutelud alles käivad ja kõik liikmesriigid peavad need heaks kiitma,” sõnas ta.

Arktika piirkond on muutumas suurriikide rivaalitsemise uueks tallermaaks. Kas sellest saab ka Venemaa hübriidoperatsioonide uus toimumispaik?

„Ma ei usu, et Arktika piirkond saab ainsaks sihtmärgiks. Kuid Venemaa eesmärk on külvata kõikjal, kus võimalik, võimalikult palju kaost,” lausus ta.

Kallase sõnul peame praegu olema kõikjal valvsad. „Samuti peame väga selgelt paika panema, milline on meie vastus, kui toimuvad hübriidrünnakud.”

Kallase sõnul reageerib EL Venemaa tegevusele alati näiteks sanktsioonide karmistamisega. „Olenemata sellest, kas seda võib pidada karistuseks, on see kindlasti selge reaktsioon, mis takistab Venemaa sõjatööstusel tootmast rakette, mis teevad ukrainlastele kahju.”

Kallas ei toeta hübriidoperatsioonide läbiviimist Venemaa vastu. „Meie nii muidugi ei toimi. Me püüame kaitsta oma kodanikke ega taha tuua sõda omaenda territooriumile. Jääb suureks küsimuseks, kas Venemaa käsitleks sedagi sõjana Lääne vastu.”

Küsimus sellest, kuhu tõmbab EL piiri Venemaa hübriidrünnakute talumisel, on keeruline. „Rünnakud Euroopa vastu muutuvad muidugi üha tõsisemaks. On selge, et vaja on tugevamat vastust, tagamaks, et heidutus hoiaks Venemaad tegutsemast.”