Aprillis Iraani poolt alla tulistatud USA hävituslennuki F-15E relvasüsteemide operaator kirjeldab CBS Newsile antud intervjuus oma dramaatilist ellujäämislugu.
Kaheliikmelise meeskonna üks liige päästeti kiiresti, kuid relvasüsteemide operaator – hüüdnimega „Bravo” – maandus oma kaaslasest umbes kaheksa kilomeetrit eemal ja veetis üle ööpäeva vaenlase tagalas.
Bravo sõnul sai tema langevari Iraani õlalt lastava raketi tabamuse tõttu kannatada. Ta kukkus maapinna poole hinnanguliselt kiirusega 110–160 kilomeetrit tunnis, murdes seejuures selja ning vigastades kätt ja õlga.
„Kui ma üles vaatasin ja nägin, et langevarju pole, oli see kõige kohutavam asi, mida eales kogenud olen,” lausus ta.
Vaatamata vigastustele teadis Bravo, et ei saa maandumispaika jääda. Ta mõistis, et lagedal maastikul viibimine teeks temast Iraani otsingurühmade jaoks kerge saagi.
Koidikul ümbrust vaadeldes mõistis ta, et asub kõrgete kaljudega piiratud kõrbeorus. Bravo järeldas, et tema parim võimalus ellu jääda on ronida võimalikult kõrgele.
Vigastatuna rühkis ta üles ligikaudu 2100 meetri kõrgusel asuvale mäeharjale ja püüdis varjatuks jääda. Tõus oli aeglane ja valulik, kuid kõrgem asukoht andis talle parema võimaluse märgata lähenevaid Iraani üksusi ja hoiduda nendest eemale.
USA väejuhatus teadis, et lennuki meeskond on maandunud piiri Iraani-poolsel küljel. Iraani meedia avaldas pilte vrakist ning internetis levisid videod, millel oli näha relvajõude meeskonnaliikmeid otsimas.
Ühel hetkel jõudsid Iraani väed väidetavalt vaid mõnesaja meetri kaugusele Bravo peidupaigast.
Lennuki piloot päästeti päevasel operatsioonil vaid kuus tundi pärast allatulistamist. Oma esimesel ööl kõrbes õnnestus Bravol saata teade Ameerika Ühendriikidesse.
Ta andis teada, et on vigastatud, kuid liigub edasi. See sõnum võimaldas ameeriklastel tema asukohta täpselt määrata.
Siiski pidi Bravo ootama veel terve ööpäeva. Tal oli väga vähe toitu ja vett ning mägiõhk oli külm.
USA Luure Keskagentuur (CIA) osales päästeoperatsioonis, juhtides Iraani vägede tähelepanu kõrvale ja kasutades Bravo asukoha kindlaks tegemiseks salastatud tehnoloogiat.
Kui päästeoperatsioon lõpuks algas, saadeti piirkonda üle 90 USA sõduri. Mitmesugused lennukid ja helikopterid Little Bird toimetasid väed kõrbe rajatud ajutisele maandumisrajale, kust väiksemad helikopterid suundusid edasi Bravo asukohta mägedes.
CBS Newsi andmetel oli see esimene USA maaväeoperatsioon Iraanis viimase 46 aasta jooksul. Päästemeeskonnad leidsid ta ülestõusmispühade hommikul, ligikaudu 50 tundi pärast allatulistamist.
Operatsioon sellega siiski ei lõppenud.
Päästesõidukite telik jäi kõrbeliiva kinni ja lennukid ei saanud õhku tõusta. Lõpuks olid USA väed sunnitud lennukid ja helikopterid hävitama, et vältida nende tehnoloogia sattumist Iraani kätte.
