Umbes 350 elanikuga Inglise küla Piddingtoni külanõukogu esimees teatas väljaandele Newsweek, et nad kavatsevad ametlikult taotleda Ameerika Ühendriikidega liitumist, kui Briti valitsus viib ellu plaani majutada küla servas asuvasse keskusesse 1250 meessoost varjupaigataotlejat.

President Trump ei ole varjanud oma soovi laiendada Ameerika territooriumi, viidates korduvalt võimalusele, et Kanada, Gröönimaa ja Panama kanal võiksid alluda Washingtoni võimule.

Piddingtoni külanõukogu esimees Tim McNally ütles, et volikogu jätkab plaanidega ühineda USA-ga, kui varjupaigataotlejate majutamise kava ei tühistata, lisades: „Teame, et sel teemal on peetud vestlusi [president] Trumpiga.”

McNally sõnas, et Piddingtoni külanõukogu võiks taotleda „Ameerika Ühendriikide toetust, et saada nende 51. osariigiks”, lisades, et nad on kirjutanud president Trumpile ja saatnud USA saatkonnale toimiku oma seisukohtadega.

Külanõukogu liige Joe Marshall ütles Newsweekile, et toetab seda ettepanekut, kommenteerides: „See on suurepärane mõte. Ameerika on seda varem teinud… Ameerika on läbinud iseseisvumise ja kodusõja ning ma arvan, et meie oleme alles oma teekonna alguses. Usun, et Ameerika poole pöördumine ja neile näitamine, et me maksame makse ilma poliitilise esindatuseta – sarnaselt sellele, mida tundis Ameerika 250 aastat tagasi… President Trump on inimene, kel on moraalne kompass; see tähendab, et kui miski talle ei sobi, nõuab ta meie valitsuselt selle eest aru. Lõppkokkuvõttes on see teema tema jaoks oluline, kuna see puudutab nii sõjalisi küsimusi kui ka immigratsioonisüsteemi… Olen kindel, et ta annaks meile hea meelega võimaluse liituda või vähemalt tunnustust leida.”

Kommenteerides mõju, mida USA-ga liitumine Piddingtonile avaldaks, ütles Marshall: „Võib tekkida teatavaid muutusi ja ma arvan, et need võivad olla üsna omapärased. Käisin eelmisel aastal Bermudal – see on Briti territoorium, kus paradiisliku keskkonna keskel leidub killukesi britilikkust. Usun, et meilgi hakkab olema selliseid killukesi Ameerikast.”

Volikogu liige Michael Nixon lisas: „Me ei ole pidanud otseseid läbirääkimisi Ameerika valitsusega, küll aga oleme tundnud tohutut toetust USA elanike poolt. Olen isiklikult saanud kirju kõikjalt Ameerikast, milles öeldakse: „Me võtaksime teid hea meelega vastu.” See on väga tänuväärne, sest need on tavalised inimesed, kes annavad märku, et mõistavad meie tegevust. Nemad tegid seda 250 aastat tagasi – nüüd on meie kord.”

Briti siseministeeriumi pressiesindaja ütles Newsweekile: „Mõistame Piddingtoni elanike tugevaid tundeid ja kuulame tähelepanelikult esitatud murekohti.”

„See valitsus töötab selle nimel, et varjupaigamajutuskohti jaotada riigis õiglasemalt, kusjuures valimistest saadik on kuludelt kokku hoitud miljard naela. See hõlmab kõigi varjupaigahotellide sulgemist ja kolimist alternatiivsetesse majutuskohtadesse, sealhulgas endistesse sõjaväebaasidesse.”

Teisipäeval hääletas Piddington sümboolsel hääletusel ettepanekute vastuvõtmiseks „Ühendkuningriigist lahkulöömise ja enesemääramise taotlemise” poolt. Referendumil, millel puudub õiguslik alus, osales 91,8 protsenti valijatest, kusjuures iseseisvuse poolt hääletas 285, vastu 26 ja üks rikkus oma hääletussedeli.

McNally ütles, et külanõukogu oli juuni lõpus teavitatud valitsuse plaanidest majutada varjupaigataotlejaid MOD Bicesteris, sõjaväelaagris, mis asub Piddingtoni mänguväljakute taga. Vastuseks 4. juulil, kuupäeval, mis valiti teadlikult kokku langema Ameerika iseseisvuspäevaga, korraldas volikogu eelhääletuse, kus küsiti külaelanikelt, kas peaks toimuma täielik iseseisvusreferendum. See sai ülekaaluka poolehoiu, mis viis teisipäevase iseseisvushääletuseni.

Ettepanek muuta sõjaväebaas migrantide majutuskohaks esitati riikliku tähtsusega kiireloomulise arendusprojektina – see on menetlusviis, mis võimaldab riikliku tähtsusega projektide puhul kohalikust planeerimisprotsessist mööda minna.

Piddingtoni külanõukogu liige Susannah Parden ütles Newsweekile, et külaelanike peamine mure on turvalisus.
Ta sõnas: „Naisena – ja väljendades ka selle küla naiste seisukohti – võin öelda, et me oleme tõsiselt hirmul. Te olete siin käinud ja meie küla näinud; olete ilmselt märganud ka veidi eemal asuvat laste mänguväljakut. Varjupaigataotlejate keskus asub otse selle kõrval. Teame, et sinna kavandatakse majutada 1250 meest, kuid me ei tea nende kohta mitte midagi. Nad saavad vabalt ringi liikuda. Seetõttu tunneme siin tõelist hirmu naiste ja laste turvalisuse pärast, sest me ei tea, milliseks olukord kujuneb, ning valitsus ei ole meiega sel teemal suhelnud.”

Marshall nõustus sellega, märkides: „Küla turvalisus pole tegelikult kuigi kõrgel tasemel. Kuritegevuse tase pole meil just eriti kõrge, aknad jäetakse vahel lahti ja muud sellist – see kõik peab muutuma…

Inimeste peamine mure on tõenäoliselt isiklik turvalisus. Umbes kolmandiku meie küla elanikest moodustavad eakad, kolmandikul on väikesed lapsed ja loomulikult on pooled elanikud naised.

Meile teeb muret see, et meil on park ja üsna palju inimesi käib seal tavaliselt üksi koeraga jalutamas. Lapsed käivad pargis mängimas. See kõik peab muutuma.”

Rachel Marsh ütles väljaandele Guardian, et ta oli üks neist 26 külaelanikust, kes hääletas iseseisvumise vastu, lisades: „See on lihtsalt reklaamitrikk. See on puhas teater.”

BBC Radio 4 saates „Today” esinedes ütles Ühendkuningriigi kultuuriminister Lisa Nandy: „Me ei kavatse oma plaane muuta, kuid me kuulame. Mõistame hästi Piddingtoni kogukonna selget rahulolematust.”

Viidates migrantide saabumisele väikestes paatides, ütles peaminister Andy Burnham: „Mõistan inimeste tugevaid tundeid – see on teema, mis puudutab kogu riiki –, kuid ainus lahendus on vähendada arvukust, vähendada ületamiste arvu. Ja need arvud ongi märgatavalt langenud. Praegu on need madalaimal tasemel viimase seitsme aasta jooksul.”

Sisseränne – ja eelkõige tuhandete varjupaigataotlejate saabumine väikestes paatides üle La Manche’i väina – on vallandanud kogu Ühendkuningriigis ägeda arutelu.

Käesoleva kuu alguses blokeerisid sajad maskides mehed Kentis asuva Doveri sadama sissepääsu, protestides migrantide saabumise vastu, samal ajal kui immigratsioonikriitiline erakond Reform UK – mida juhib Trumpi liitlane Nigel Farage – on üle kogu riigi järjepidevalt püsinud küsitlustes esimesel või teisel kohal.

Oxfordi Ülikooli rändevaatluskeskuse andmetel saabus Ühendkuningriiki 9. septembril 2026 lõppenud aasta jooksul väikestel paatidel 27 900 migranti, mis tähendab vähenemist võrreldes eelneva aastaga.