Eelmisel kuul Hiinas toimunud humanoidrobotite maailmamängudel robotid hüppasid, poksisid ja tantsisid. Mõned nobedad robotid läbisid 100 meetrit kiiremini kui Usain Bolt. Pealtvaatajad elasid kaasa masinate kasvavale suutlikkusele ja nende koomilistele, internetis levitamist väärivatele komistustele.

Kaks päeva pärast mängude lõppu tegi Hiina Rahvavabastusarmee ametlik ajaleht üritusest omapoolsed järeldused. Väljaanne PLA Daily kutsus teadlasi üles kiirendama tipptehnoloogiate üleviimist laboritest sõjaväe väljaõppepolügoonidele, et luua robotitest „võitlejaid”, vahendab Reuters.

Hiina kaitsesüsteem kiirendab humanoidide sõjalise kasutamise uurimist ja planeerib nende võimalikku sõjaaegset kasutuselevõttu, selgub Reutersi enam kui 100 Hiina sõjaväe hanketeate, akadeemilise uuringu, patendi, ametliku väljaande, valitsuse dokumentide ja kaitseettevõtete materjalide ülevaatest.

Sõjaväeasutused testivad humanoide lahinguvälja nõuete alusel, otsides roboteid ja tehnoloogiaid nende väljaõpetamiseks ning uurides, kuidas need võiksid sõdurite kõrval toimida, näitavad varem avaldamata andmed. Töö sai hoo sisse 2025. ja 2026. aastal, keskendudes robotite tajumisele, manipuleerimisele ja väljaõppe andmetele.

Hiina tootjad moodustasid eelmisel 2025. aastal umbes 95% ülemaailmsetest humanoidide tarnetest, teatas BofA Global Research. See kaubanduslik domineerimine annab Hiina Rahvavabastusarmeele juurdepääsu laienevale tööstusele, arendades samal ajal oma sõjalisi rakendusi.

Hiina robotkaitsealased uuringud rõhutavad, kui kiiresti sõjalised tehnoloogiad maailmas arenevad. Venemaa-Ukraina sõjas on poolautonoomsed droonid, mis kasutavad navigeerimiseks ja sihtimiseks tehisintellekti, muutnud luuret ja rünnakut, samal ajal kui robotid kannavad varustust ja toovad ära ohvreid. Reuters on varem dokumenteerinud Hiina sõjaväe huvi õppida Euroopa surmavaima konflikti kohta pärast Teist maailmasõda.

See areng suurendab ülemaailmset sõjalist huvi autonoomsete süsteemide vastu. „Liikumine kohtadesse, kuhu me ei taha inimesi saata, on üks peamisi põhjuseid, miks roboteid üldse arendatakse,” ütles UCLA masina- ja lennundustehnika professor Dennis Hong. „Kui roboti kaotamine tähendab inimelu päästmist, võib robotit pidada ohverdatavaks.”

Reuters ei leidnud tõendeid selle kohta, et Hiina oleks relvastatud humanoidroboti mõne PLA lahinguüksuse koosseisus kasutusele võtnud. Väljaspool kontrollitud demonstratsioone on need robotid endiselt energiamahukad ja ebakindlad. Lahinguvälja keskkond toob kaasa palju muutujaid ja paneb robotite võimekuse proovile ettearvamatul moel, märkis Carnegie Melloni ülikooli masinaehituse professor Aaron Johnson.

Hiinal on juba olemas visioon humanoidrobotite kasutamisest linnalahingutes. Kuus „lahingurobotit” – olgu nendeks humanoidid, robotkoerad või mehitamata sõidukid – jaotataks kahe rünnakrühma vahel. Koostöös maavägedega puhastaksid robotid vaenlase kontrolli all olevat hoonet, liikudes korrus-korruselt ja ruum-ruumilt edasi.

Seda stsenaariumi kirjeldasid 2025. aasta augustis avaldatud töös Xi’anis asuva NUDT katsekeskuse teadlased. Uuringus modelleeriti linnalahingu üksust, kasutades varustust, mis autorite hinnangul võiks olla kättesaadav viie kuni kümne aasta jooksul. Töös ei täpsustatud robotite tegevusreegleid, nende relvastust ega seda, kuidas nad käituksid tsiviilisikutega kokku puutudes.

Tasakaalu, tajuvõime ja vastupidavuse paranemine võib muuta humanoidid kasulikuks sellistes kohtades nagu hooned, tunnelid ja laevade siseruumid, ütles Taiwani Riikliku Kaitse- ja Julgeoleku-uuringute Instituudi teadur Juo-Min Chou. „Nende kaks kätt ja kaks jalga võimaldaksid teoreetiliselt ühendada liikumis-, ronimis- ja esemete käsitsemise võimekuse,” sõnas ta.

Lihtsamate luure- või logistikaülesannete puhul oleksid aga neljajalgsed, roomikutel või ratastel liikuvad robotid üldiselt odavamad ja neid oleks lihtsam ulatuslikult kasutusele võtta, lisas Chou.

Hiina sõjalistes analüüsides nähakse ette humanoidide rollide laienemist. 2025. aasta juulis väljaandes PLA Daily ilmunud artiklis väideti, et humanoidide ülesanded võivad aja jooksul areneda „lahingutoetuselt otsesele lahingutegevusele”; samuti arutleti selle üle, kuidas võiks robotitele anda loa tulistada elavat sihtmärki, mille on eelnevalt tuvastanud ja kinnitanud inimene.

Detsembris avaldas Hiina Rahvavabastusarmee (PLA) idapiirkonna väejuhatus tehisintellekti abil loodud video, milles kujutati, kuidas sõjarobotid – sealhulgas humanoidid ja neljajalgsed robotid – murravad hüpoteetilises tuleviku konfliktis läbi Taiwani kaitseliinidest.

Hiina ei ole ainus, mis uurib humanoidide kasutamist lahinguväljal. Eelmisel 2025. aastal kuulutas USA maavägi välja konkursi „militariseeritud humanoidide võimekuse” arendamiseks, et need saaksid tulevikus sõdurite kõrval tegutseda. Maaväe teatel võiksid nende võimalikud ülesanded hõlmata luuret, turvamist, takistuste kõrvaldamist, ohtlike materjalidega seotud operatsioone ning ründe- ja kaitsetegevust linnakeskkonnas. Kuni kümme finalisti pidid tänavu oma süsteeme koos USA sõjaväeekspertidega katsetama ning jätkulepinguteks oli ette nähtud kuni 1,25 miljonit dollarit.

USA robootikatööstus jääb aga kahe- ja neljajalgsete masinate arendamisel Hiinast tublisti maha. Reuters teatas eelmisel kuul, et Hiina ettevõte Unitree – üks maailma juhtivaid humanoidide ja neljajalgsete robotite tootjaid – rajas oma enimmüüdud robotkoerte konstruktsiooni USA sõjaväe rahastatud uuendustele.

Hiina huvi humanoidrobotite sõjaliste rakenduste vastu hakkas kasvama 2024. aastal. Samal aastal korraldasid NUDT ja Hiina Sõjateaduste Akadeemia kaitsetehnoloogia foorumi, mis hõlmas ka humanoidsüsteemide sõjaliste rakenduste sessiooni, vastavalt NUDT veebisaidile. Kumbki institutsioon Reutersi küsimustele ei vastanud.

Aasta hiljem raamistas NUDT humanoidrobotid selgesõnaliselt lahinguvälja tööriistadeks. 2025. aasta juunis toimunud ülikoolivõistlusel simuleeriti vaenlase tagalasse tungimist, nõudes robotitelt piirkonna sisenemist, selle kaardistamist ja sihtmärkide leidmist, vastavalt NUDT veebisaidile. Teine institutsioon nägi ette roboteid, mis teostavad sõjaväebaasides identiteedikontrolle, distsipliinikontrolle ja turvapatrullimist.

Sõjaliste uuringutega tegelev ülikool kirjeldas võistlust muu hulgas kui katsepolügooni humanoididele, et need saaksid lõpuks „liikuda lahinguvälja suunas”. Selle perioodi hankedokumendid peegeldasid seda lõppeesmärki.

2025. aasta mais kuulutas Hiina Rahvavabastusarmee (PLA) välja hanke humanoidroboti ostmiseks, mis hõlmas ka paigaldust ja tehnilist väljaõpet. Neli kuud hiljem otsiti hanketeates, kus kontaktina oli märgitud NUDT (Riiklik Kaitsetehnoloogia Ülikool) e-posti aadress, „kehalist humanoidrobotit, millel on intelligentne tajusüsteem ja osav käsitsemissüsteem”.

Dokumendid sisaldasid vähe üksikasju. Reuters ei suutnud tuvastada, kas hanked viidi lõpule ning kui jah, siis millised ettevõtted need võitsid või milliseid robotimudeleid tarniti.

Teise sõjalise hanke dokumendi kohaselt eraldas PLA tänavu juunis ligikaudu 300 000 dollarit süsteemile, mis kogub ja märgistab humanoidide jaoks kaamera-, radari- ja liikumisandmeid, sealhulgas teavet läbitava maastiku kohta.

Tehnilised näitajad näitavad, et Hiina sõjaväe huvi laieneb robotite füüsilistelt kestadelt tajumis-, käsitsemis- ja väljaõppesüsteemidele, mida kaitsevaldkonna eksperdid peavad hädavajalikuks, et humanoidid saaksid liikuda kaugemale kontrollitud demonstratsioonidest.

2026. aastaks oli humanoidide arendus liikunud sõjanduslikust akadeemilisest ringkonnast kaugemale Hiina kaitsetööstusesse. Üheks näiteks on riiklikule kaitsetööstuskontsernile Norinco kuuluv robot Fuxi. Augustis avaldatud ettevõtte materjalides kirjeldati täismõõdus humanoidi kui seadet, mis suudab täita vahiteenistuse ülesandeid, viia läbi luuret iga ilmaga, teostada intelligentset patrullimist ja täita ohtlikke ülesandeid.

Ettevõtte teatel saab Fuxit siduda Norinco kaugjuhtimissüsteemiga, mis võimaldab inimesel humanoidi eemalt juhtida. Vajaduse kõrvaldamine teha kõiki otsuseid autonoomselt lahendaks probleemi, mida paljud robootikaeksperdid peavad humanoidide puhul suurimaks väljakutseks.

Austraalia Strateegilise Poliitika Instituudi (ASPI) vanemanalüütik Malcolm Davis märkis, et ei pea humanoidroboteid praegu praktilisteks lahinguväljasüsteemideks. „Kuid viie kuni kümne aasta pärast,” ütles ta, „võivad need seda väga hästi olla.”

Isegi kui neid tänapäeval kaugjuhtimise teel juhitaks, peaksid autonoomseks kasutamiseks loodud humanoidsüsteemid lõpuks lahendama eetilisi dilemmasid. Sõjaseadused nõuavad, et sõdurid eristaksid võitlejaid tsiviilisikutest ning hoiduksid haavatud või alistunud võitlejate ründamisest.

Rahvusvaheline Punase Risti Komitee on hoiatanud, et autonoomsetel relvadel võib olla raskusi alistumise märkide usaldusväärse tõlgendamisega, kuna sellised hinnangud võivad sõltuda kontekstist, käitumisest ja kavatsusest.

USA sõjavägi nõuab, et autonoomsed relvad läbiksid juriidilise kontrolli ja realistliku testimise ning et ülemad ja operaatorid teeksid jõu kasutamise üle asjakohast otsustusvõimet. Hiina kaitseministeerium teatas märtsis, et tehisintellektil töötavad relvad peaksid jääma inimese kontrolli alla.

Need mured ei ole takistanud Hiinal uurimast humanoidide sõjalist kasutamist. Hiina sõjateaduste akadeemia teadur Wang Yonghua kirjutas novembrikuises kommentaaris, et humanoididel on lahendamata probleeme liikumise, taju ja intellekti osas. Humanoidide laialdaseks kasutamiseks sõjalistes süsteemides on vaja tehnilisi läbimurdeid, madalamaid tootmiskulusid ja tööstuslikku tootmist. Kui need tingimused on täidetud, kirjutas Wang, voolavad lahinguväljale humanoidrobotid.