Euroopas tekitab hämmingut Komisjoni presidendi jutt, et Kanada tahetakse liikmeks võtta

eestinen

Brüssel sattus terava kriitika alla pärast seda, kui teatati enneolematutest plaanidest muuta Kanada bloki „assotsieerunud liikmeks” – ilma et oleks küsitud EL-i liikmesriikide pealinnade heakskiitu.

EL-i diplomaadid ütlesid väljaandele Daily Mail, et neid hoiti asjast teadmatuses ning nad said ettepanekust teada alles siis, kui Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen selle oma kõnes avalikustas.

Euroopa Parlamendi ees peetud iga-aastases kõnes Euroopa Liidu olukorrast jagas kõrge ametnik korduvalt kiidusõnu saalis viibinud Kanada peaministrile Mark Carneyle, öeldes, et Brüssel soovib viia suhted Kanadaga kõrgeimale võimalikule tasemele.

Kuid EL-i 27 liikmesriigi diplomaatide – kes pidanuks selle sammu heaks kiitma – üllatuseks teatas ta entusiastlikult: „Kallis Mark, ma ütlesin, et peame oma partnerlused kiiremas korras ümber mõtestama. Seetõttu sooviksin teha sinuga koostööd, et avada uks Kanadale saada EL-i esimeseks assotsieerunud liikmeks.

Me jagame üht ookeani, samu väärtusi ja ühesugust maailmavaadet. Nüüd ehitame üheskoos ka oma ühist tulevikku – tänan, et oled siin.”

Katse Inglismaa Panga endisele juhile meelitustega läheneda andis aga vastupidise tulemuse: diplomaadid märkisid, et neid polnud sellest ettepanekust teavitatud ning et tegelikult sellist asja nagu „assotsieerunud liikmesus” EL-is isegi ei eksisteeri.

EL-i diplomaadid süüdistasid Brüsselit „liialdamises” – see on etteheide, mida Ühendkuningriigi Brexitit pooldavad poliitikud eurokraatidele sageli tegid enne, kui Suurbritannia blokist lahkus.

Üks EL-i diplomaat ütles väljaandele Daily Mail: „Selline pomm-avaldus pole lihtsalt kohane.”

„Oktoobri lõpus toimub tippkohtumine, seega on loogiline, et arutatakse suhete süvendamist,” märkis ta. „Kuid keegi pole varem sellist asja nagu assotsieerunud liikmesus näinud ega tea, mida see praktikas tähendab. Kanada on EL-i jaoks väärtuslik partner – üks väheseid riike maailmas, kellega jagame samu väärtusi –, seega pole see kuidagi Kanada vastu suunatud. Kuid eelkõige peaksid just liikmesriigid väljendama, millist suhet soovib EL ühe või teise kolmanda riigiga luua.”

Keegi teine ​​lisas: „Ta jättis selle assotsieerunud liikmesuse osa tekstist välja viimase hetkeni. Samuti ei maininud ta seda eelnevalt EL-i liikmesriikidele. Tundub, et ta läks seda ideed välja käies ehk liiga kaugele. Kõik suhtuvad Kanadasse positiivselt ja soovivad suhteid tugevdada. Kuid valitseb suur ebakindlus selle osas, mida von der Leyen selle mõiste all täpselt silmas peab.”

Lisati, et tegelikkuses saab tõenäoliselt loota pigem sügavamatele kaubandussuhetele kui „assotsieerunud liikmesusele” – viimane eeldaks Kanada osalemist EL-i programmides (mille eest tuleks maksta), tihedamat poliitilist lõimumist ja potentsiaalselt isegi sõnaõigust bloki reeglite kujundamisel.

Tihedamate sidemete loomisel tuleks aga ületada suuri takistusi, kuna suur osa Kanada regulatsioonidest ei ühildu praegu EL-i ühtse turu reeglitega, samuti on üheks keeruliseks küsimuseks bloki alkoholiekspordile kehtestatud kõrged maksud.

EL-i õiguse kohaselt peaks liikmesuse andmise heaks kiitma kõik 27 liikmesriiki, mis on veel üks põhjus, miks see samm liikmesriikidele ootamatult tuli.

Seevastu Brüssel on alati tagasi lükanud Suurbritannia varasemad katsed „noppida välja” valdkondi, kus soovitakse blokiga ühtlustuda, samal ajal kui muudes küsimustes pärast Brexitit oma teed minnakse.

Oma kõnes lisas von der Leyen: „Mark, sinu kohalolek siin sümboliseerib meie riikide vahelist kestvat sõprust.”

„Meie kultuurilised, ajaloolised ja isiklikud sidemed on sügavalt juurdunud meie ühiskondade olemusse. Ja tänu kaubanduslepingule CETA on meie kaubavahetus kaupadega kasvanud vähem kui kümne aastaga 75 protsenti… Kuid ennekõike, kallis Mark, usuvad Euroopa ja Kanada demokraatiasse.”

Ta märkis, et valdkondade hulka, kus mõlemad pooled võiksid tihedamalt koostööd teha, kuulub „tehnoloogialiit”, lisades: „Me integreerime oma kaitsetööstuse baasid. Me teeme Arktikast ühise lipulaevaprojekti. Me teeme koostööd energeetika, kriitilise tähtsusega toorainete ja akude vallas. Samuti tehisintellekti, kvanttehnoloogia, küberjulgeoleku ja majandusjulgeoleku küsimustes. See partnerlus ei ole suunatud kellegi vastu, vaid teenib meie ühist tugevust.”

See samm ähvardab aga veelgi halvendada suhteid Brüsseli ja Washingtoni vahel, kuna USA presidendi Donald Trumpi administratsioon on sattunud Kanadaga eskaleeruvasse kaubandussõtta.

Kõne võib pahameelt tekitada ka Downing Streetil, sest Ühendkuningriik on – erinevalt Kanadast – põrganud vastuseisule tihedama koostöö osas sellistes valdkondades nagu kaitsealased hanked, seda vaatamata endise peaministri Keir Starmeri korduvatele katsetele Brüsseliga suhteid soojendada.

Euroopa Komisjoni pressiesindaja ütles: „Tehes tihedat koostööd liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga, soovime luua uut tüüpi partnerluse, mida seni pole eksisteerinud – luues võimalikult tiheda seose partneriga väljaspool Euroopat.”

Ta lisas, et see hõlmab „laia valdkondade spektrit”, kuid ei loetlenud muid valdkondi peale nende, mida mainis oma kõnes von der Leyen.