Parempoolsuse tõusu Euroopas juhib Saksamaa keskaegne Magdeburgi linn, kus natsismi hävitamise ja Hitleri Berliini punkris sooritatud enesetapu järel võib täna esimest korda võimule tulla rahvuslik partei.

Väljaande Daily Mail koostatud kaart näitab, et 81 aastat hiljem juhivad enam kui poolt EL-i 27 liikmesriigist – Itaaliast Soomeni – parempoolsed parteid ja rühmitused, kes seavad kahtluse alla kontrollimatu massilise sisserände hüved, või avaldavad neile mõju.

Brüsseli multikultuursuse-agenda vastane trots ei ole kusagil nii ilmne kui Magdeburgis – endises Ida-Saksa linnas ja Saksi-Anhalti liidumaa pealinnas –, kus täna õhtul selguvad ajaloolise tähtsusega liidumaa parlamendivalimiste tulemused.

Viimased arvamusküsitlused näitavad, et parempoolne partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) on saavutanud mäekõrguse, 41-protsendilise edumaa – seda 13 aastat pärast partei loomist marginaalse immigratsioonivastase rühmitusena.

Keskvasakpoolne ajakiri Der Spiegel on küsinud, kas partei liidumaa-tasandi juht, karismaatiline Ulrich Siegmund, on „Saksamaa kõige ohtlikum mees”.

Analüütikute sõnul on partei populaarsus aga kasvanud ajast, mil toonane kantsler Angela Merkel avas 2015. aastal Saksamaa – ja sisuliselt kogu EL-i – uksed 1,3 miljonile migrandile, kellest paljud põgenesid Süüria sõja eest.

Toonase tsentristliku Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) valitsuse juhina kuulutas ta: „Me saame sellega hakkama” (Wir schaffen das), väites enesekindlalt, et riik suudab toime tulla lakkamatute tulnukate voogudega.

Täna seisab CDU silmitsi valijate pahameelega kogu Saksamaal.

Briti ajaloolane Timothy Garton Ash on öelnud: „Pagulaste massiline saabumine on AfD valimisedu kõige otsesem põhjus.”

Mainzi ülikooli uusima aja ajaloo professor Andreas Rodder ennustab, et katse luua nn tulemüür – mille kohaselt kõik peavooluerakonnad, eriti CDU, otsustavad AfD-ga mitte koostööd teha, koalitsioone moodustada ega koos valitseda – ei suuda takistada erakonnal võimule pääsemast.

Magdeburgis ja selle ümbruses korraldasid kümned tuhanded entusiastlikud AfD toetajad sel nädalavahetusel meeleavaldusi, enne kui suundusid valimisjaoskondadesse.

Erakond on juba praegu peamine opositsioonijõud, omades Saksamaa parlamendis (Bundestagis) 630 kohast 152, ning mitmed küsitlused näitavad, et kui täna toimuksid üleriigilised valimised, saavutaks erakond ainuvõimu.

Kuigi nii Saksamaad kui ka paljusid teisi Euroopa riike on tabanud migrantide toime pandud kuriteod või terrorirünnakud, on siinsetel Magdeburgi valijatel oma erilised ja traagilised mälestused.

2016. aastal äratas tähelepanu lugu 19-aastasest üliõpilasest, kelle vägistasid kolm Afganistani meest pagulaste elamukompleksist – nad varitsesid naist ja vedasid ta lähedalasuvasse põõsastikku.

2024. aastal sõitis BMW maastur läbi linna jõuluturu, rammides 309 inimest ja tappes kuus, sealhulgas üheksa-aastase poisi. Politsei kirjeldas seda kui 50-aastase Saudi Araabias sündinud psühhiaatri ja pagulase korraldatud rünnakut – mees mõisteti hiljem eluks ajaks vangi.

Midagi sellest pole unustatud (ega ka andestatud), eriti noorte sakslaste seas, keda köidavad AfD osavad sotsiaalmeediasõnumid – need hoiatavad massilise sisserände ohtude eest ja lubavad, et ebaseaduslikult riiki sisenenud migrandid saadetakse kodumaale tagasi.

Teismeliste ja kahekümnendates noorte jaoks on Kolmanda Reichi kohutavad kuriteod ammu möödanik ning nad tunnevad, et praegu on kaalul nende endi tulevik. Üks loosung – „Rohkem Bismarcki, vähem Hitlerit” – on neile silma jäänud.

See sõnum rõhutab, et koolide ajalooõppes tuleks vähem keskenduda natsiajastu jubedatele kuritegudele ja rohkem Saksamaa hiilgavale minevikule, eriti just Otto von Bismarcki valitsusajale 19. sajandil.

Nn Raudne Kantsler ühendas riigi, pani aluse selle impeeriumile ning kehtestas vanaduspensionid ja ravikindlustuse, et vähendada sotsialismi atraktiivsust.

Magdeburgi lähedal asuvas Haldenslebeni asulas toimunud õhtusel miitingul olid kohal teismelised, kes valmistusid valimistel osalema. 18-aastane tehasetööline Elias Megankoth, kes lehvitas AfD plakatit, ütles: „Kuritegusid toime pannud sisserändajad tuleks panna vangi või riigist välja saata.”

Teine, kõigest 16-aastane noor lisas: „Me oleme „Saksamaa põlvkond” ja toetame remigratsiooni, et saata koju tagasi välismaalased, kes rikuvad meie seadusi.”

Samal ajal ütles 17-aastane Max Reinecke, et on käinud kümnel erinevate erakondade miitingutel, kuid otsustanud, et kui ta 18-aastasena hääletama pääseb, annab ta oma hääle AfD-le.

„Me kogeme sisserändajate kohaloleku tagajärgi oma klassiruumides ja tänavatel,” sõnas ta. „On aeg, et meiegi hääl kuuldavaks saaks. Meie oleme tulevik.”

Mõne tänava kaugusel võib kohata sisserändajaid, kes kardavad nüüd võimalikke repressioone. 31-aastane Babe Fall on pärit Malist – riigist, mida raputab islamistlik mässuliikumine – ja ta peatas oma jalgratta, et vestelda.

Ta ütles, et töötab kullerina ja tunneb hirmu: „Arvan, et kui AfD võidab, pean kokku puutuma minu vastu suunatud agressiooniga.”

Linna peatänava juuksurisalongis kohtas ajakirjanik 31-aastast Kamir Hashemit, kes saabus Saksamaale 2016. aastal koos suure perekonnaga – viie venna, vanemate ja abikaasaga.

„Mulle meeldib proua Merkel,” ütles ta muiates. „Ma ei saaks iialgi naasta Afganistani, kus mu kaks tütart peaksid kandma näokatet ja neil oleks keelatud koolis käia. Sakslased suhtuvad meisse lugupidavalt, kuid ma eeldan, et AfD võit muudab seda.”

Tema sõnu kinnitas teine ​​juuksur, 31-aastane Süüria kurd, kes keeldus oma nime avaldamast.

Ta ütles, et tema salongis – mis asub Kamiri oma lähedal – valitseb Iraanist ja Iraagist pärit klientide seas tõeline hirm. „Nad kardavad, et kui AfD võidab, sunnitakse neid koos peredega viivitamatult Saksamaalt lahkuma.”

Saksi-Anhalti valimised peegeldavad väikeses mastaabis kogu Euroopa Liidus kasvavat skeptilisust sisserändajate suhtes.

Piiri taga Prantsusmaal juhib Rahvusliku Liidu (Rassemblement National) liider Marine Le Pen järgmise aasta presidendivalimiste eel küsitlusi lubadusega korraldada rahvahääletus selle üle, kas mosleminaistel peaks olema lubatud kanda hidžaabi.

Toetus parempoolsetele populistlikele parteidele kasvab jõudsalt Poolas, Portugalis, Horvaatias ja mujal, kuid vastuseis ebaseaduslikule sisserändele pole kusagil nii äge kui Hispaanias.

Juulis toimunud massiline piiriületuskatse Ceutas – Hispaaniale kuuluvas enklaavis Põhja-Aafrikas –, milles osalesid kümned tuhanded marokolased ja Sahara-tagusest Aafrikast pärit inimesed, on muutnud hoiakud karmimaks.

Mitte vähem kui 22 EL-i liikmesriiki on kritiseerinud Madridi äärmusvasakpoolset valitsust, süüdistades seda kogu bloki julgeoleku ohtu seadmises, kuna valitsus pole suutnud peatada massilist sisserännet.

Samal ajal kui olukord Ceutas teravneb – laekub uusi teateid sisserändajate märatsemisest ja vägistamistest, mille ohvriteks on teised migrandid, sealhulgas neli last –, on Hispaania sotsialistist peaminister Pedro Sánchez sattunud tohutu surve alla ja temalt nõutakse tagasiastumist.

Üle kogu riigi on toimunud massilised meeleavaldused ja parempoolsed parteid kasutavad olukorda oma toetuse kasvatamiseks.

Kiirküsitlus näitab, et kui valimised toimuksid sel nädalavahetusel, saaks Sánchezi valitsev Sotsialistlik Töölispartei hävitava kaotuse konservatiivse Rahvapartei ja paremäärmusliku Vox-partei koalitsioonilt – koos oleks neil Madridi parlamendis absoluutne enamus. Sellele järgneks põhiseaduse muutmine, mis võimaldaks kehtestada rangemad reeglid piiride ja sisserände osas. Euroopas valitsev meeleolu on eksimatu.

Nagu kaart näitab, on poliitiline maastik kiiresti muutumas – toimumas on sama mastaapne murrang kui 11 aastat tagasi, mil Saksamaa, püüdes heastada oma natsiminevikku, tervitas lippude ja õhupallidega iga võõrast, kes uksele koputas.