Euroopa Komisjon tegi ettepaneku luua uus ELi elutähtsa side süsteem, mis annaks esmareageerijatele kriisiolukorras turvalised ja vastupidavad sidekanalid.
Uus süsteem võimaldaks sujuvat ja stabiilset reaalajas sidet kõigi esmareageerijate vahel igal ajal ja kogu ELis, isegi kui maapealsed sidesüsteemid ei tööta. Tulekahjud, üleujutused, tormid, drooniohud elutähtsale taristule või terrorirünnakud nõuavad politsei, tuletõrjujate, meditsiiniteenistuste ja tsiviilkaitse koordineeritud reageerimist. Praegu on omavaheline suhtlus piiratud, sest sidesüsteemid ei ole ühendatud ja lakkavad piiri ületamisel töötamast. See takistab hädaabiteenistuste tööd ja omavahelist suhtlust inimeste päästmisel ning avaliku korra tagamisel kriisides ja hädaolukordades.
Tehnoloogilise suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatia eest vastutav juhtiv asepresident Henna Virkkunen: „Euroopa Liidu elutähtsa side süsteem ei ole üksnes tehnoloogiline uuendus – see on oluline kaitsekilp. Sujuv koostöö nõuab sujuvat suhtlemist. Süsteem aitab tagada, et esmareageerijatel on vahend kriitilise tähtsusega andmete jagamiseks, reaalajas tegevuse koordineerimiseks ja piiriüleseks katkestusteta koostööks, olenemata asjaoludest.”
Uue põlvkonna süsteem
Euroopa Liidu elutähtsa side süsteem võimaldab esmareageerijatel suhelda teenuste ja piiride üleselt, jagada fotosid, videoid ja heli ning suhelda kiiremini ja turvalisemalt nii riigi sees kui ka kogu Euroopas. Täpsemalt tähendab see, et kõik liikmesriigid peaksid järk-järgult minema kitsasriba-raadiosüsteemidelt üle lairibatehnoloogiale nagu 5G. Lisaks pakuvad ELi satelliidid täiendavat tuge olukordades, kus maismaal asuvad süsteemid ei tööta, näiteks elektrikatkestuste ajal. Süsteem võimaldaks esmareageerijatel jagada andmeid, videoid, sõnumeid ja asukohatuvastust reaalajas ühe turvalise seadme kaudu. See suurendab olukorrateadlikkust ja parandab koordineerimist kriisis või hädaolukorras.
Disaini poolest turvaline
Kuna hädaolukorrad muutuvad nii oma olemuselt kui ka ulatuselt keerukamaks, on uus süsteem kavandatud nii, et selle turvalisus, töövõime ja vastupidavus säiliks igas olukorras ning jääks esmareageerijatele kasutatavaks isegi juhul kui mobiilsidevõrk on ülekoormatud või häiritud. Kui mobiilsidevõrk ei ole kättesaadav, saab süsteem kasutada ELi satelliitide varutuge ning mobiilseid sideüksusi, mis suudavad taastada ühenduse hädaolukorras koordineerimiseks. Süsteem saab olema turvaline ning kaitstud küber- ja hübriidrünnakute eest. Süsteemi tööd toetavad kaks üksust: ELi võrguseirekeskus, mis pakub turvalist ja vastupidavat kiudoptilist võrku, et riigid saaksid luua üksteisega ühendusi ühe keskse punkti kaudu, ning ELi turvaseirekeskus, mis jälgib küberjulgeoleku riske, hindab ohte ja toetab liikmesriike.
Süsteemi komponendid tulevad Euroopa ettevõtetelt
Ettepanekuga luuakse liikmesriikidele uus Euroopas välja töötatud lahendus, millega vähendatakse sõltuvust välismaistest tehnoloogiatest ja tugevdatakse Euroopa tehnoloogilist suveräänsust. Süsteemi kriitilise tähtsusega komponendid (sealhulgas satelliidid, mobiilside põhivõrk ja kasutatav mobiilne lairibatehnoloogia) töötavad välja Euroopa ettevõtted. Riiklikud investeeringud elutähtsa side tugevdamisse muutuvad liikmesriikide jaoks atraktiivsemaks, sest süsteemi haare laieneb piirkondlikust või riiklikust kogu ELi ja Schengeni alale ning seda saab kasutada paljude muude teenuste koordineerimiseks.
Süsteem luuakse nii, et seda saaks kohandada sidevaldkonna innovatsiooniga. Komisjon toetab liikmesriike koostöö tegemisel tööstus- ja teadusasutustega, et ELi elutähtsa side valdkond käiks ajaga kaasas ja uueneks pidevalt. Süsteem ühendaks liikmesriigid Euroopa tasandil omavahel, kuid liikmesriikidele jääb täielik kontroll oma riiklike võrkude ja uue süsteemi juhtimise üle.
Ettepanekut hakkavad nüüd arutama Euroopa Parlament ja nõukogu. Süsteem on kavas käivitada järk-järgult ning liikmesriikide jaoks on ette nähtud üleminekuperiood, mis algab 2030. aastal.
Lisateave
