Rohkem kui kümme EL-i riiki, kes osalesid 13.–14. septembril 2026 toimunud Euroopa Arktika tippkohtumisel, rõhutavad Arktika piirkonna kasvavat strateegilist tähtsust kogu Euroopa julgeolekule. Riigi- ja valitsusjuhid nendivad oma ühisavalduses, et Euroopa Liidu positsiooni põhjaaladel tuleb aktiivselt tugevdada. Peaminister Petteri Orpo võõrustas tippkohtumist Rovaniemis sügisvärvides looduse keskel.
Peaminister Orpo sõnul vajab Euroopa Arktika julgeoleku küsimuses terviklikku lähenemisviisi. Ta märkis Rovaniemis, et Arktika piirkond on suurriikide vahelise tiheneva konkurentsi tallermaa.
„Pidasime väga kasuliku kõrgetasemelise arutelu Arktika piirkonna üle. Lisaks sõjalisele julgeolekule on kõne all majandusjulgeolek, kriitilise tähtsusega toorained, energeetika, taristu ja logistika, kaubateed, varustuskindlus ning kliimamuutused ja säästev areng,” ütles peaminister Orpo Rovaniemis.
EL-i juhid peavad Venemaad püsivaks julgeolekuohuks Arktika piirkonnas. Venemaa kasvav sõjaline tegevus, hübriidmõjutustegevus ja strateegilised investeeringud piirkonnas rõhutavad vajadust tugevdada EL-i kollektiivset valmisolekut, seisab ühisavalduses. Peaminister Orpo rõhutab vajadust konkreetsete Euroopa projektide järele põhjaaladel. Näidetena võib tuua satelliitide orbiidile viimise võimekuse, kriitilise tähtsusega põhjaalade taristu ja sõjalise liikuvuse, piiriülesed transpordiühendused ning kriitilise tähtsusega toorainete kaevandamise ja töötlemise.
„Jäälmurdmisõimekus on samuti strateegiline vara. Euroopa võiks kaaluda jäälõhkujate ühisomandit. Meil Soomes on maailmatasemel oskusteave jäämurdmise vallas, mida pakume kogu Euroopale,” ütles peaminister Orpo.
Ühisavalduses rõhutavad EL-i juhid Arktika piirkonna eripära, põlisrahvaste staatust ning vajadust arvestada piirkonda tehtavate investeeringute puhul pikaajalise jätkusuutliku arenguga. Piirkonda tuleb arendada koostöös kohalike elanikega.
Euroopa Komisjonilt oodatakse sel sügisel ettepanekut uue EL-i Arktika strateegia ja selle rakendamise kohta.
Arktika tippkohtumisel osalesid teiste seas Saksamaa kantsler Friedrich Merz, Taani peaminister Mette Frederiksen, Eesti peaminister Kristen Michal, Läti peaminister Andris Kulbergs, Leedu president Gitanas Nausėda, Rumeenia president Nicușor Dan ja Prantsusmaa välisminister Jean-Noël Barrot. Ühisavaldusele kirjutasid alla ka Madalmaad, Kreeka, Poola ja Rootsi.
EL-i institutsioonide esindajatest osalesid Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas ning rahvusvahelise partnerluse volinik Jozef Síkela.
Pühapäeval, 13. septembril pidasid EL-i juhid ka tööõhtusöögi, millest võtsid osa Soome president Alexander Stubb, Norra peaminister Jonas Gahr Støre ja Islandi peaminister Kristrún Frostadóttir. Kohtumise raames külastasid osalejad ka Lapimaa õhuväejuhatust, kus üksuse ülem kolonel Saku Joukas tutvustas üksuse tegevust.
Peaminister Orpo on EL-i juhte Soome kutsunud ka varem. Helsinkis toimus 2025. aasta detsembris idatiiva tippkohtumine ning Saariselkäs peeti 2024. aasta detsembris põhja-lõuna suuna tippkohtumine, kus käsitleti Euroopa julgeolekuprobleeme.
