Briti väljaande Times reporter kirjutab, kuidas ta oli teel Dniprosse, kui kõlasid õhuhäire sireenid. Hetk hiljem kostis vaikne plahvatus ja silmapiiril välgatas ere valgus.

Taeva poole tõusis must suitsusammas. Telegrami teadetest selgus, et kaks Vene drooni olid tabanud linna servas asuvat tarbekaupade ladu.

Tulekahju paisus, süüdates lao sisu ja tekitades nii palju kuumust, et terasest kandetalad kõverdusid. Väljas kogunesid lapsed jalgratastel tulekahju vaatama. Üks vanem mees seisis käed puusas ja raputas hävingut nähes pead.

Ladu on vaid üks ohver Venemaa kasvavas õhurünnakute jadas Ukraina vastu, mida toetab uus arsenal ülitõhusaid reaktiivdroone, mida on viimase kuu jooksul rekordarvul õhku lastud – see on paljude Ukraina tõrjedroonide jaoks liiga kiire ja hoiatusaeg on kümme korda lühem kui seni kasutatud droonidel.

Reaktiivdroonid, mis liiguvad keskmiselt kiirusega 480 km/h, on oluliselt kiiremad ja raskemini tõrjutavad kui propellerdroonid, mis olid varasemate mudelite seas kõige levinumad. Need venitavad Ukraina niigi õhukest õhukaitset, hävitavad elamurajoone ja sulgevad ärikeskusi.

Alates juunist on Venemaa poolt Ukraina suunas välja saadetud reaktiivmootoriga droonide arv kasvanud enam kui 700 protsenti. Ukraina õhuväe esitatud ja Briti luureallikate kinnitatud andmed näitavad, et kui juunis sooritati 350 rünnakut reaktiivdroonidega, siis eelmisel kuul oli selliseid rünnakuid 2800.

Ukraina õhujõudude pressiesindaja Juri Ihnat ütles: „Ainuüksi augusti viimastel päevadel saadeti nelja päeva jooksul teele ligikaudu 800 drooni, peamiselt pealinna suunas. Vaenlane saadab need droonid lahingusse sisuliselt otse tootmisliinilt.”

Ukrainal on küll mõned oma mudelid väljatöötamisel, kuid võrreldes Venemaaga on neid vähe. Riik on kasutanud drooni Nyan – reaktiivmootoriga drooni, mille töötas välja Briti ettevõte BAE Systems ja mida toodeti Wiltshire’is. Neljapäeval teatati, et Ukraina alustab oma reaktiivmootoriga ründedrooni Bars tootmist, selle lennuulatus on 1000 kilomeetrit.

Venemaal on samal ajal kasutusel kaks peamist tüüpi reaktiivmootoriga droone. Üks neist, Geran, põhineb Iraani drooni Shahed konstruktsioonil. Sõja algusjärgus oli Geran-2 – propelleriga varustatud ja umbes 150 kilomeetrit tunnis liikuv mudel – kõige sagedamini Ukraina pihta tulistatud relv. Venemaa arendas aga välja tehnoloogia mudelite Geran-3, 4 ja 5 tootmiseks – need on kiiremad ja suurema kandevõimega ning kõik varustatud reaktiivmootoriga.

Teist tüüpi on Banderol, mida kasutati esimest korda eelmisel suvel. Kuigi seda rakendatakse palju väiksemas mahus, on see äärmiselt tõhus. Üks Banderoli droon suudab saavutada kiiruse kuni 600 kilomeetrit tunnis – mis on umbes kolm korda kiirem kui vanemad mudelid –, selle tegevusraadius ulatub 500 kilomeetrini ning see kannab 114-kilogrammist suure lõhkejõuga kildlahingumoona.

Just Banderol tabas eelmisel pühapäeval Dnipros asuvat ladu, vigastades kahte inimest ja hävitades hoone. Telegrami kanalite teadete kohaselt on neid droone sellest ajast peale kasutatud peaaegu iga päev.

Reedel hävitasid reaktiivmootoriga droonid Kiievis kaks tanklat, nõudes kahe inimese elu. Veel kolm inimest hukkus rünnakutes mujal riigis. Viimastel kuudel on neid relvi kasutatud kortermajade, reisirongi ja kaubanduskeskuse vastu.

Venemaa on suurendanud ka päevasel ajal – mitte öösiti – sooritatavate rünnakute arvu, mis tähendab, et elanikke tabavad rünnakud sageli tööpostil või igapäevatoimetuste keskel.

Ukraina õhuväe reservohvitser ja õhutõrjeettevõtte juht Anatoli Hraptšinski ütles: „Sisuliselt toimivad need droonid kui odavad ja masstootmises valmivad tiibraketid. Nende otsustavaks eeliseks on kiirus, mis lühendab drastiliselt ajavahemikku, mil õhutõrje saab sihtmärki tabada.”

Vanemad kolbmootoriga droonid on suhteliselt aeglased ja lendavad madalal kõrgusel, enne kui sihtmärki tabades purunevad. Nende mootorid on valjud ja meenutavad hääle poolest suurt muruniidukit. Nende omaduste tõttu on Ukraina saanud neid hõlpsasti alla tulistada – kas teiste droonide abil või isegi õhku suunatud kuulipildujatulega.

Hraptšinski ütles: „Kolbmootoriga droonid Shahed jätavad mobiilsetele tulegruppidele sihtmärgi tuvastamiseks ja ründamiseks umbes 60 sekundit. Reaktiivmootoriga droon vähendab selle reaktsiooniaja vaid kuuele sekundile, muutes kuulipildujatega varustatud odavad mobiilsed üksused sisuliselt kasutuks.”

Ukraina on sunnitud reaktiivdroonide allatulistamiseks kasutama kalleid ja tehnoloogiliselt keerukaid vahendeid nagu Patrioti süsteemi püüdurraketid. Ent ajal, mil Ukraina Patrioti raketid on peaaegu otsakorral, Venemaa hoogustab ballistiliste rakettide rünnakuid ja maailmas valitseb Patrioti süsteemide nappus, ei saa Kiiev endale lubada väärtuslike ressursside kulutamist odavate droonide tõrjumisele.

Õhuväe pressiesindaja Ihnat ütles: „Ukraina tugineb peamiselt õhust toimuvale tõrjele. See hõlmab hävitajaid F-16, Mirage ja MiG-29, samuti lühi- ja keskmaa-õhutõrjesüsteeme ning maa-õhk-tüüpi rakette.”

Ihnat märkis, et vanema mudeli Shahed-droone suudeti alla tulistada kuni 95-protsendilise edukusega, samas kui uuemate reaktiivdroonide puhul on see näitaja vaid 60 protsenti.

President Zelenski hinnangul vajab tema riik talve üleelamiseks 300 Patrioti süsteemi püüdurraketti. Eelmisel nädalal teatas Ühendkuningriik, et eraldab Ukrainale 100 miljonit naela täiendavate Patrioti püüdurrakettide ostmiseks. Reedel kinnitas EL täiendava 6,1 miljardi euro suuruse laenu õhukaitse tugevdamiseks.

Ukraina arendab uue ohuga võitlemiseks erinevaid tehnoloogiaid, sealhulgas reaktiivmootoriga püüdurrakette. Riigi kaitseinvesteeringute platvorm Brave1 teatas esmaspäeval, et üks sellega seotud ettevõtetest on kasutusele võtnud vastumeetme ning sihtmärgi allatulistamise kulu on märgatavalt väiksem kui ühe Geran-tüüpi drooni hind, mida hinnatakse umbes 100 000 eurole.

Olenemata lahendusest tuleb see leida kiiresti – enne talve saabumist, mil Venemaa tavaliselt oma õhurünnakuid intensiivistab.

Dnipros asuvas laos puhkenud tulekahju kustutamisel võitlesid kurnatud päästjad leekide ohjeldamise nimel. Tuli levis ning õhus püsis pidev oht, et Venemaa ründab sama sihtmärki uuesti – tegemist on nn topeltlöögiga, mille eesmärk on tappa sündmuskohale saabunud päästetöötajad. See oli esimene kolmest sellisest rünnakust, mille tunnistajaks Briti ajakirjanik järgneva nädala jooksul oli.