LSM.lv tellimusel uuringufirma Norstat läbi viidud küsitluse kohaselt on vaid 40 protsenti elanikkonnast märganud 1. juulil jõustunud käibemaksumäära langust teatud toiduainete puhul.
Küsimusele, kas nad on märganud poodides hinnamuutusi, vastas jaatavalt 40 protsenti vastanutest, eitavalt 41 protsenti ning ülejäänud märkisid, et nad kas ei pööranud sellele tähelepanu või ei tundnud asja vastu lihtsalt huvi.
Jaemüüjad ise tõdesid, et käibemaksumäära muutusel on olnud väike mõju.
Maxima jaeketi kommunikatsioonijuht Liene Dupate-Ugule ütles: „Analüüsides vähendatud käibemaksumääraga esimese kuu tulemusi, näeme praegu nõudluse kerget kasvu vastavates tootekategooriates võrreldes eelmise kuuga.”
„Kõige märgatavam nõudluse kasv on toimunud munade puhul. Samas ei anna müügiandmed veel selget pilti algatuse pikaajalisest mõjust. Objektiivsemaid järeldusi saame teha pikema aja möödudes, kui klientide ostuharjumused on stabiliseerunud ja analüüsiks on olemas põhjalikumad andmed,” lisas ta.
Samal ajal näitavad konkureeriva jaeketi Rimi andmed, et kõigis neljas vähendatud käibemaksuga tooterühmas on müügimahud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud – suurimat kasvu on täheldatud piima, leiva ja munade puhul, ütles ettevõtte esindaja Inese Pētersone. Pärast 1. juulit ja käibemaksumuudatusi on suurenenud nõudlus mahekanaliha järele. Samuti on täheldatud nõudluse kasvu kõigis linnulihatoodete rühmades – kana- ja kalkuniliha, linnuliha siseelundid ning linnuliha hakkliha.
Rimi koostatud andmed näitavad, et keskmine hinnalangus oli leiva puhul 7,48%, värske jahutatud linnuliha puhul 7,55%, munade puhul 7,51% ja piima puhul 7,75%.
„Need on esmatarbekaubad, mis on eriti olulised madalama sissetulekuga inimestele, seega on vähendatud käibemaksumäär positiivne samm ning näeme, et igapäevased esmatarbekaubad, nagu piim, munad, leib ja kana, on ostjatele veelgi kättesaadavamaks muutunud,” sõnas Pētersone. Tema hinnangul tuleks tulevikus kaaluda võimalust kohaldada vähendatud käibemaksumäära alaliselt – praegu on see kehtestatud üheks aastaks – ning laiendada seda veelgi suuremale hulgale toiduainetele.
