Pikaajaliste Ukraina-vaatlejate hinnangul on USA ja Ukraina vaheline luureandmete jagamise koostöö taastunud varasemale kõrgtasemele – see on teretulnud hoogustus Ukraina sõjategevuse jaoks kriitilisel hetkel.

USA parlamendi ülemkoja Senati luurekomisjoni juhtiv liige ja pikaajaline Ukraina suurema USA-poolse toetamise pooldaja senaator Mark Warner (demokraat Virginiast) ütles väljaandele Politico, et näeb märke luureandmete jagamise tõhustumisest – tema hinnangul on see aidanud Kiievil saavutada eelise Moskva algatatud ja juba neli aastat kestnud sõjas.

„Ma ei taha laskuda üksikasjadesse, kuid olukord on paranenud,” ütles ta, lisades, et Ukraina võime kasutada kaugmaadroone ja -rakette on võimaldanud riigil anda lööke sügaval Venemaa territooriumil ja oma positsioone tugevdada.

Viimastel kuudel on Kiiev korraldanud Venemaa vastu agressiivsemaid rünnakuid, mis on võimaldanud alasid tagasi vallutada ja rindejoont stabiliseerida. See on andnud riigile paremad läbirääkimispositsioonid, kuna Ukraina soovib lahinguväljal saavutatud edu ära kasutada, et survestada Venemaad läbirääkimiste laua taha tulema.

Ukraina positsioonide tugevnemine langeb ajale, mil USA vahendusel peetavad rahukõnelused Moskvaga on takerdunud. Trumpi läbirääkimismeeskond, kuhu kuuluvad Steve Witkoff ja Jared Kushner, on keskendunud Iraani konfliktile, mistõttu on Ukraina nende prioriteetide nimekirjas tahapoole nihkunud.

Samas näib, et Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski maine president Donald Trumpi silmis on paranenud, kuna Kiiev on saavutanud Venemaa vastu edu.

Juuli alguses sundisid Ukraina rünnakud Venemaa energiataristu vastu Moskvat – üht maailma suurimat kütuseeksportijat – peatama diislikütuse ekspordi. Selliste sihipäraste rünnakute sagenemine on pannud Kremli keerulisse olukorda, luues Kiievi hinnangul võimaluse kasutada praegust eelist sõja lõpetamiseks.

Vabariiklastest senaatorid John Cornyn (Texase osariigist), kes kuulub samuti luurekomisjoni, ja Roger Wicker (Mississippi osariigist), kes juhib Senati relvajõudude komisjoni, nõustusid, et luureandmete vahetamine USA ja Ukraina vahel on strateegiliselt olulisel hetkel suurenenud.

„Kindlasti tundub nii,” ütles Cornyn. „Kõigile meeldivad võitjad ja näib, et Ukraina on suutnud sõja käigu enda kasuks pöörata.”

Senaator Tim Kaine (Virginia osariigist), kes kuulub demokraadina relvajõudude komisoni, ütles väljaandele Politico, et on samuti märganud märke tihedamast suhtlusest Ukraina ja USA vahel.

„Olin Ukrainas 2025. aasta aprillis ja käisin seal uuesti 2026. aasta juulis. Märkan suhtluses suuremat enesekindlust,” ütles Kaine.

USA koostöö on olnud võtmetähtsusega Ukraina olukorra paranemisel, ütles George Barros, kes juhib innovatsiooni ja avatud allikate luuremeetodite valdkonda karmi hoiakuga Sõjauuringute Instituudis (Institute for the Study of War).

Trump kiitis väidetavalt heaks luureandmete jagamise Ukraina rünnakuteks Venemaa energiataristu vastu eelmisel aastal – need rünnakud on olnud hädavajalikud „õige stiimulite süsteemi” loomiseks, et sundida Moskvat läbirääkimiste laua taha, märkis Barros.

Tema sõnul said need rünnakud uue hoo ja muutusid märgatavalt tõhusamaks tänu ameeriklastelt saadud luureandmetele, mis olid osa „laiemast ja sidusamast strateegiast, kuidas tekitada tõelisi kulusid”.

Lisaks on Ameerika varajase hoiatamise süsteemid Barrose sõnul hoiatanud ukrainlasi Venemaa raketirünnakute eest juba sõja alguspäevadest peale.

Valge Maja ei avaldanud üksikasju selle kohta, kas luureandmete jagamine Ukrainaga on laienenud, kuid rõhutas, et Trump keskendub sõja lõpetamisele kaasaaitamisele.

„President soovib selle sõja lahendamist, et mõttetu tapmine lõppeks,” ütles Valge Maja pressiesindaja avalduses. „President ja tema meeskond on jätkuvalt pühendunud konstruktiivse rolli täitmisele Venemaa ja Ukraina vahelise sõja lõpetamisel ning ta on endiselt optimistlik, et lõpuks õnnestub rahu kokkuleppeni jõuda.”

Washington saab omakorda kasu Kiievi luureandmetest, ütles John Herbst, kes töötas aastatel 2003–2006 USA suursaadikuna Ukrainas ja hoiab siiani kontakti sealsete ametnikega.

„Üks on kindel: Ukrainal on Venemaa kohta suurepärased luureandmed,” ütles ta.

Zelenski on püüdnud neid andmeid ära kasutada. Kuna Washington oli haaratud viis kuud kestnud vastasseisu Iraaniga, põhjendas Ukraina president oma juulikuist visiiti Valgesse Majja väitega, et Kiiev kavatseb esitada Trumpile tõendeid Venemaa abi kohta Teheranile.

„Ukraina luureametnikega vesteldes kuuled enesekindlaid hinnanguid selle kohta, mis Moskvas – ja mitte ainult Kremlis – toimub,” ütles Välissuhete Nõukogu (Council on Foreign Relations) Venemaa ja Euraasia uuringute ekspert Stephen Sestanovich. „Need on sellised teadmised, mis õigustavad tõelist koostööl ja vastastikkusel põhinevat teabevahetust.”