USA väljaande New York Times andmetel on Venemaa president Vladimir Putin avaldanud, et tema eesmärk aastaks 2026 on NATO ja Euroopa Liidu kokkuvarisemine.
See selgus ajalehe uuringust, mille käigus vesteldi Venemaa operatsioonides osalenud aktivistide, kolme Moldova ametniku ning mitmete Euroopa ja USA luureametnikega.
Samuti uuris The New York Times tuhandeid dokumente, mis on seotud Venemaa püüdlustega sekkuda Moldova valimistesse.
Kaks asjaga kursis olevat ametnikku ütlesid USA väljaandele, et Putin avaldas selle teabe väejuhtidele mõeldud salajasel briifingul.
Vahetult enne 2025. aasta detsembris toimunud briifingut oli Putin avalikult süüdistanud Euroopa liidreid „hüsteeria õhutamises”.
Putin peab väikest Moldovat võtmeteguriks NATO ja EL-i võimalikus kokkuvarisemises.
Lääne luureametnike hinnangul on kontrolli saavutamine Moldova üle Kremli prioriteetide nimekirjas teisel kohal, jäädes alla vaid Ukraina vallutamisele.
Umbes kolme miljoni elanikuga Moldova asub strateegiliselt olulises kohas NATO riikide ja Ukraina vahel. Venemaa eesmärk on luua Lõuna-Ukraina kaudu maismaakoridor Moldovasse ning kasutada riiki lähtepunktina rünnakuteks Ukraina või Lääne vastu.
Selle eesmärgi saavutamiseks on Venemaa käivitanud Moldovas erakordse kampaania – ettevõtmise, mis on ulatuslikum kui ükski sarnane katse väljaspool Ukrainat.
Näiteks on Kreml kulutanud sadu miljoneid dollareid keerukale häälte ostmise skeemile.
Eelmise, 2025. aasta juulis toimus Moldova linnas Taraclias meeleavaldus, mida New York Timesi andmetel juhiti Moskvast.
Selle korraldajateks olid Iisraeli-Moldova oligarhi Ilan Šori heaks töötavad agendid, kes püüdsid meeleavaldusele osalejaid värvata sõnumirakenduse Telegram kaudu.
Šor tegutseb Putini administratsiooni liikme Sergei Kirijenko järelevalve all. Kirijenko vastutab selliste riikide eest nagu Moldova, mida Kreml peab oma mõjusfääri kuuluvaks.
Osalejatel paluti minna kohaliku omavalitsuse hoone juurde, kaasas luuad. Luuad pidid andma märku, et võimulolijad „pühitakse minema”.
Kõnealune protest oli osa oligarhi juhitud laiemast püüdlusest mõjutada Moldova poliitikat.
Telegrami rakenduse ja sadade vestlusrobotite abil värvati enam kui 150 000 moldovlast osalema valitsusvastastel meeleavaldustel ning jagama sotsiaalmeedias sisu, mis oli suunatud näiteks EL-i liikmesuse vastu.
Lisaks maksis Venemaa sadadele õigeusu preestritele umbes tuhat dollarit, et nad levitaksid Venemaa narratiivi ja kutsuksid inimesi üles hääletama Moldova EL-i liikmesuse vastu.
Vägivaldsemate rahutuste tarbeks korraldasid Venemaa sõjaväeluurega (GRU) seotud agendid Serbias, Bosnias ja Venemaal „laagreid”.
Nendes laagrites õpetati osalejatele muu hulgas tule tegemist, lõhkeainete valmistamist ning ründerelvade ja lõhkeainetega täidetud droonide kasutamist.
Vaatamata Venemaa katsetele mõjuvõimu avaldada võitis president Maia Sandu läänemeelne partei PAS viimased parlamendivalimised, suuresti tänu välismaal elavate moldovalaste antud häältele.
Venemaa kampaania pole aga lõppenud.
Sel kevadel tabasid Venemaa raketid Moldova jaoks elutähtsaid energiarajatisi, häirides elektrienergia jaotamist.
