USA president Donald Trump teatas täna esmaspäeval 24. augustil, et kehtestab jaanuaris taas 50-protsendilised tollitariifid Kanadast Ameerika Ühendriikidesse suunduvale impordile, väites, et USA ei vaja oma naabrit.
Pärast nädalavahetusel toimunud vastastikust mõttevahetust tollitariifide üle kirjutas Trump sotsiaalvõrgustikus Truth Social, et Kanada kehtestatud „naeruväärselt kõrged” tariifid Ameerika põllumeestele ja põllumajandustoodetele on muutnud elu võimatuks põllumeeste jaoks, keda ta nimetas „suurteks Ameerika patriootideks”, vahendab Newsweek.
Trump ütles, et alates 1. jaanuarist 2027 kehtestatakse 50-protsendilised tollitariifid autodele, veokitele, autoosadele ja terasele.
„Kanadat ei kohelda enam kui üht osariiki!” postitas president. „Nii kaubanduses kui ka muus osas on nad ühed maailma kõige keerulisemad partnerid. Nad käituvad, nagu oleks neil selleks eriline õigus, kuid tegelikult – MEIE EI VAJA KANADAT, NEMAD VAJAVAD MEID!”
Nädalavahetusel ütles Kanada peaminister Mark Carney, et Kanada on USA-ga kaubanduse pärast „sõjajalal”.
Valge Maja pressiesindaja Kush Desai ütles väljaandele Newsweek: „Kanada ebaõiglased kaubandustavad on aastakümneid kahjustanud Ameerika töötajaid, ettevõtteid ja põllumehi. Kanada tühistas Trumpi administratsiooniga sõlmitud äärmiselt helde ja õiglase kaubandusleppe, et nõuda selle asemel piiramatut ligipääsu Ameerika majandusele, tõrjudes samal ajal Ameerika ekspordi oma turult välja. President Trump ei tagane kunagi põhimõttest seada ameeriklased ja Ameerika esikohale.”
Trumpi uusim ähvardus on suunatud ühele maailma kõige enam integreeritud tarneahelale. USA ja Kanada autotööstus on aastakümneid toiminud erinevate kokkulepete raames ühtse tootmissüsteemina.
Komponendid ületavad piiri korduvalt, enne kui sõiduk jõuab edasimüüjani. Tööstusliidud ja kaubandusvaldkonna analüütikud märgivad, et 50-protsendiliste tollitariifide kehtestamine Kanadas toodetud sõidukitele, varuosadele ja terasele ei mõjutaks ainuüksi Kanada tootjaid. See tõstaks kulusid kogu Põhja-Ameerika tootmisahelas, sealhulgas USA tehastes, mis sõltuvad Kanadast pärinevatest sisenditest.
Kuigi Trump on kirjeldanud seda suhet ühepoolsena, viitavad hiljutised uuringud, et autotööstuse kaubandussuhted on rohkem tasakaalus kui vaid valmissõidukeid vaadates võib tunduda. USA-l on Kanadaga autovaruosade kaubanduses märkimisväärne ülejääk ning mõlema riigi autotööstussektorid on omavahel tihedalt põimunud.
Lawrence’i poliitika- ja juhtimiskeskuse (Lawrence Centre for Policy and Management) analüütikud iseloomustavad seda suhet pigem kui „integratsiooni ja vastastikust sõltuvust” kui lihtsat eksportija ja importija vahelist dünaamikat.
Kanada autotööstus on endiselt tihedalt seotud USA omaga – igal aastal ületab piiri miljoneid sõidukeid ja nende osi. Paljud Kanada koostetehased toodavad sõidukeid spetsiaalselt USA turu jaoks.
Kuigi paljud tarbijad peavad Detroiti Põhja-Ameerika autotootmise keskuseks, pannakse mitmeid USA-s müüdavaid populaarseid sõidukeid kokku Ontarios, kust need seejärel lõuna poole imporditakse. Tööstusharu andmed näitavad, et Kanada on endiselt oluline sõiduautode eksportija USA turule – eriti mis puudutab linnamaastureid, mahtuniversaale ja teatud tüüpi kastiautosid.
Kanadas kokkupandavate ja USA-sse imporditavate olulisemate sõidukite hulka kuuluvad:
Toyota RAV4 (Woodstock, Ontario)
Toyota RAV4 Hybrid (Woodstock, Ontario)
Lexus NX ja NX Hybrid (Cambridge, Ontario)
Honda CR-V (tootmine Allistonis, Ontarios)
Chrysler Pacifica ja Pacifica Plug-In Hybrid (Windsor, Ontario)
Chrysler Voyager (Windsor, Ontario)
Dodge Charger (Windsor, Ontario)
Chevrolet Silverado HD (Oshawa, Ontario)
Mõned Chevrolet Silverado 1500 mudelid (Oshawa, Ontario)
Piiriülene tarneahel tähendab, et isegi Kanadas kokkupandud sõidukid sisaldavad sageli märkimisväärsel hulgal USA-s toodetud komponente, samas kui paljud USA-s kokkupandud sõidukid kasutavad Kanada päritolu osi.
See viimane oht tuleb pärast kuude kaupa halvenenud kaubandussuhteid kahe riigi vahel.
Hiljutised läbirääkimised, mille eesmärk oli vähendada kehtivaid terase-, alumiiniumi- ja autotariife, kukkusid eelmisel nädalal läbi, kusjuures mõlemad valitsused süüdistasid avalikult teist. Kanada on teatanud vastutariifidest, samas kui Trumpi administratsioon on süüdistanud Ottawat läbirääkimiste ajal täiendavate soodustuste otsimises.
Laiem vaidlus ulatub nüüd mitmesse sektorisse:
Autotööstus: Trumpi administratsioon väidab, et sõidukite tootmine tuleks viia tagasi USA-sse; Kanada väidab, et integreeritud tarneahelad muudavad selle ebareaalseks.
Teras ja alumiinium: Need tööstusharud on korduvalt olnud tariifivaidluste objektiks ja olid ebaõnnestunud läbirääkimiste keskmes.
Piima- ja põllumajandustööstus: Trump viitas taas Kanada kehtestatud tõketele USA põllumajandustoodetele, mis on pikaajaline kaebus, mis on püsinud ka NAFTA ja USMCA vaidlustes.
Alkohol ja tarbekaubad: Varasemad tariifimeetmed viitasid selgesõnaliselt alkoholi impordile, muuhulgas toodetele.
USMCA/CUSMA ülevaade: Põhja-Ameerika kaubanduspakti tulevik on endiselt ebakindel, tekitades survet mõlemale poolele enne laiemaid läbirääkimisi.
