Kolme asjaga kursis oleva USA ametniku sõnul on USA sõjavägi kaotanud Iraaniga peetava konflikti käigus vähemalt 45 MQ-9 Reaper drooni ehk ligikaudu 25 protsenti oma vastavast lennukipargist.
USA õhujõudude andmetel kasutatakse Reaperit luuretegevuseks ja täppislöökide andmiseks ning selle maksumus võib sõltuvalt pardal olevatest sensoritest ja relvastusest ulatuda 30–50 miljoni dollarini. Hiljutiste kaotuste võimalik kulu maksumaksjale ületab ainuüksi selle relvasüsteemi puhul 1,3 miljardit dollarit, vahendab Washington Post.
Neid droone on intensiivselt kasutatud Hormuzi väina piirkonnas – see on eluliselt tähtis laevatee, millest on saanud konflikti üks peamisi tulipunkte ja oluline takistus püsiva rahu saavutamisel. Kuna droonid lendavad aeglaselt ja sageli madalal kõrgusel, on need Iraani sõjaväele ning selle Jeemenis ja Iraagis tegutsevatele liitlasjõududele suhteliselt kerged sihtmärgid.
Neljas USA ametnik, kes sarnaselt teistega soovis USA sõjaministeeriumi Pentagoni andmeid kommenteerides jääda anonüümseks, ütles, et kõiki kadunud Reaper-droone ei tulistatud alla. Ametniku sõnul kukkus teadmata arv droone alla pärast seda, kui operaatorite sideühendus nendega katkes.
Reaper lisandub nende USA relvade ja laskemoona kasvavasse nimekirja, mille varud on kahanenud Iraani-konflikti ning Ukraina pikaajalise sõjalise toetamise tõttu tema vastasseisus Venemaaga.
Nagu washington Post on varem kajastanud, tulistasid USA väed Iraani-vastase kampaania esimesel kuul välja üle 850 Tomahawk-tiibraketi ning enam kui 1000 Patriot- ja THAAD-süsteemi (Terminal High Altitude Area Defense) raketti, vähendades märkimisväärselt nii olulise kaugmaa-löögivõimekuse kui ka sõjaväe kõige nõutumate õhutõrjesüsteemide varusid.
Selline nappus on piiranud president Donald Trumpi sõjalisi valikuid ajal, mil pinged Teheraniga püsivad kõrged, ning sundinud piirkonnas tegutsevaid USA väejuhte muutma kaitsetaktikat ja jätma raketid reservi olukordades, kus hinnatakse, et lähenev Iraani rakett tõenäoliselt kellelegi ohtu ei kujuta.
Pentagon, mis keeldus selle artikli jaoks kommentaare andmast, on järjepidevalt eitanud teateid relvavarude vähenemisest. Samal ajal on Trumpi administratsioon taotlenud parlamendilt Kongressilt kümnete miljardite dollarite ulatuses rahastust, et katta Iraani-konfliktiga seotud kulusid ja täiendada varusid.
Nagu Washington Post eelmisel nädalal teatas, nõudis Trump sõjaminister Pete Hegsethilt aru USA varude olukorra kohta. See vestlus oli 31. juulil Camp Davidis – presidendi residentsis Marylandis – toimunud valitsuskabineti istungi ajal.
Varude nappus näib olevat julgustanud Iraani, kes on hoogustanud nõudmisi kontrolli saavutamiseks Hormuzi väina üle ja hüvitise maksmiseks kahjude eest, mida riik on kandnud pärast seda, kui Trump andis 28. veebruaril käsu sõjategevuse alustamiseks.
Avalike eelarveandmete ja vastavate väeliikide andmetel oli USA sõjaväe käsutuses enne konflikti puhkemist ligikaudu 185 Reaper-tüüpi drooni: 165 õhuväes ja 20 merejalaväes. See arv ei hõlma USA luureagentuuride kasutuses olevaid Reaper-droone. Merejalaväe pressiesindaja kolonelleitnant Joshua Benson teatas, et seni pole ükski merejalaväe Reaper kaduma läinud, need droonid tegutsevad peamiselt Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas.
Maikuus ütles Pentagonis teeniv õhuväe kõrgem ohvitser kindralleitnant David Tabor parlamendi ülemkojale Senatile, et allesjäänud droonide arv on langenud ligikaudu 135-ni. Toona väljendas Tabor seadusandjatele muret kaotuste pärast ja märkis, et õhuvägi otsib võimalusi oma droonipargi kiireks täiendamiseks.
Pentagon loobub järk-järgult General Atomicsi toodetud Reaperist ja näeb ette selle asemele odavamate relvastatud luuredroonide pargi loomist, mis suudavad sihtmärke vallutada.
Samal ajal püüab Trumpi valitsus kindlustada seadusandjate toetust 67 miljardi dollari suurusele Iraani sõja lisaeelarvele, mis on Pentagoni arsenali täiendamiseks ülioluline. Isegi kui Kongress rahastamise heaks kiidab, kulub aastaid, enne kui Iraani konflikti ja Ukrainasse saadetud laskemoona tõttu ammendunud varud taastatakse.
Hegseth teatas juulis Senatile, et ilma kiire lisarahastuseta peab Pentagon sõjalisi õppusi kärpima, kuna sõda Iraaniga koormab kaitse-eelarvet. Ta hindas konflikti maksumuseks septembri lõpuks 37,5 miljardit dollarit, kuid see summa ei hõlma Iraani rünnakutes kannatada saanud USA Lähis-Ida baaside taastamiskulusid.
Kongressi vabariiklased on eriarvamusel sõjaga seotud rahastuse tagamiseks parima strateegia osas ning on lahkunud Washingtonist augustikuisele vaheajale.
Sel nädalal avaldas parempoolse kallakuga mõttekoda American Enterprise Institute (AEI) raporti, milles analüüsiti sõjaväe püüdlusi suurendada kriitilise tähtsusega laskemoona tootmist. Raportist selgus, et mõnel juhul sõltuvad Pentagoni plaanid kriitilistest teguritest, sealhulgas kaitsetööstuse tootmismahtude märkimisväärsest suurendamisest.
Näiteks võib raporti kohaselt kuluda aastaid sõjategevuse käigus kasutatud THAAD-tõrjerakettide varude taastamiseks – tegemist on süsteemiga, mis kaitseb saabuvate ballistiliste rakettide eest.
USA raketitõrjeagentuuri maksimaalne tootmisvõimsus on 96 raketti aastas, kuid Pentagon soovib järgmise aasta kaitse-eelarvesse 857 sellist raketti ning kokku ligi 2600 raketti järgmise viie aasta jooksul. AEI hinnangul kuluks praeguse tootmistempo juures selle tellimuse täitmiseks ligikaudu 27 aastat.
Ühe THAAD-i püüdurraketi tootmine võtab aega peaaegu kolm aastat, ütles raporti autor ja AEI vanemteadur Todd Harrison.
„Isegi kui need täna tellida, jõuaksid need kohale alles pärast seda, kui president Trump ametist lahkub,” sõnas Harrison.
Raportist selgus, et ka teiste AEI vaadeldud USA laskemoonatüüpide puhul kehtivad sarnased ajaraamid.
Kuigi Hegseth on kohtunud paljude olulise laskemoona tootmisega tegelevate ettevõtetega ja saavutanud kokkulepped – mida Pentagon nimetab raamlepinguteks – tootmismahtude suurendamiseks, puuduvad nendele ettevõtetele tööga edasiliikumiseks vajalikud lepingud ja rahastus.
