Ukrainas pole presidendivalimisi peetud juba seitse aastat ning president Volodõmõr Zelenski vastased on hakanud üha häälekamalt valimisi nõudma. President ise on valimiste korraldamise vastu.

„Nii vasak- kui ka parempoolsed, oligarhid ja poliitikud – kõik Ukrainas on harjunud sellega, et poliitilisi konflikte lahendatakse valimiste kaudu,” ütles Soome välispoliitika instituudi programmijuht Arkadi Mošes.

President Zelenski toetusmäär on langenud 54 protsendile. Veel mais usaldas teda 61 protsenti kodanikest. Viimase aasta jooksul on Zelenski pidanud rinda pistma ühe kriisiga teise järel, vahendab Yle.

Kaitseminister Mõhhailo Fjodorov – kelle president ametist vabastas – on nõudnud uusi valimisi ja algatanud kampaania president Zelenski vastu.

Zelenski on ametist vabastanud ka teisi kõrgeid ametiisikuid, sealhulgas relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski.

President Zelenski on kehtestanud sõjaseisukorra, mis takistab valimiste korraldamist. Zelenski sõnul oleks valimiste läbiviimine sõja ajal Ukrainale otsekui tsunami – midagi sellist, mis võib kõik hävitada.

Arkadi Moshes tunnistab, et tegemist on keerulise väljakutsega. Miljonid ukrainlased on siirdunud välismaale. Valimiste turvalisuse tagamine nõuaks tohutut tööd.

„Kuidas tagataks Venemaa okupeeritud aladel elavate inimeste hääleõigus?” küsib Moshes.

Ka alternatiiv ei tundu ahvatlev.

Kui sõda venib ja valimisi ei toimu, võivad ukrainlased kaotada teadmised, oskused ja arusaama sellest, mida valimised tegelikult tähendavad.

„Sõltumata sellest, kuidas sõda lõpeb, võime sattuda olukorda, kus Ukraina ei ole enam demokraatlik riik,” lausub ta. Moshes märgib, et sõjaseisukord ei ole põhiseadus – seadusi saab muuta.

Volodõmõr Zelenski ametiaeg pidi lõppema juba 2024. aasta mais, kuid uusi valimisi ei korraldatud. Juba 2024. aasta kevadel küsis Le Monde: kas Ukrainal on president, kelle ametiaeg ei lõpegi?

Väljaande hinnangul on Zelenski sõjaaegseks juhiks saades muutunud: mehest, kes algselt sai tuntuks koomikuna, pole enam midagi järel.

Arkadi Moshes ei näe Zelenskis muutust. „Ta on alati tahtnud olla juht ja keskne kuju. Olud on muutunud ja see võib olla probleem.”

Kui valimised toimuksid praegu, oleksid Economisti andmetel kolm peamist kandidaati ametisolev president Zelenski, endine kaitseminister Fjodorov ja endine väejuht Valeri Zalužnõi.